← Eesti

3-3-2-1-99

3-3-2-1-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. aprillil 1999 E.-V. Karusoo esindaja teistmisavalduse läbivaatamine Omandireformi aluste seaduse § 8 lg 5 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  2. aprillil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Erna-Vaike Karusoo esindaja vandeadvokaat Toomas Keevalliku teistmisavalduse alusel Tallinna Halduskohtu
  3. veebruari
  4. a. otsuse haldusasjas nr. 3-29/
  5. Protsessiosalisena võttis istungist osa Erna-Vaike Karusoo esindaja vandeadvokaat Toomas Keevallik. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Erna-Vaike Karusoo esitas õigel ajal Tallinna Linnavarade Ametile avalduse, milles palus tunnistada end omandireformi õigustatud subjektiks tema tädile Liisa Pahlile kuulunud õigusvastaselt võõrandatud elamu ja krundi suhtes asukohaga Tallinnas Kunderi
  6. Selle vara tagastamist taotlesid ka E.-V. Karusoo õde Selma-Elisabeth Pahk ja õe Helga-Emilie Kivari tütar Reet Kivari. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni
  7. oktoobri
  8. a. otsusega nr. 6157 loeti Tallinnas Kunderi 22 asuvad hooned ja krunt 706, 02 m2 (endine kinnistu nr. 3587) omandireformi objektiks. Sama otsuse punktiga 2 loeti tõendatuks, et see vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Balti eraseaduse §-de 79 ja 80 alusel Johann Pahlile ja Liisa Pahlile võrdsetes mõttelistes osades. Nimetatud otsuse punktiga 3 tunnistati selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks L. Pahli õe tütred Erna-Vaike Karusoo ja Selma Pahk ning õe tütretütar Reet Kivari, igaüks 1/6 mõttelises osas.
  9. jaanuaril 1996 esitas E.-V. Karusoo esindaja Maanus Siigur Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  10. oktoobri
  11. a. otsuse nr. 6157 punkti 3 seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt omandasid L. Pahl ja J. Pahl kinnisvara aadressil Kunderi 22 abielu kestel. Kuigi kinnistusraamatusse kanti kinnistu nr. 3587 J. Pahli nimele, oli see tol ajal kehtinud Balti eraseaduse järgi abikaasade ühisvara. J. Pahl suri
  12. oktoobril
  13. Kuna ta polnud testamenti teinud, oli tema ainsaks seadusjärgseks pärijaks abikaasa L. Pahl, kes võttis ka pärandi vastu. Kaebuses märgiti, et "Liisa Pahlist mitteolenevatel asjaoludel ei olnud tal võimalik kinnisvara oma nimele kinnistusraamatus vormistada, sest kinnistu nr. 3587 all olev kinnisvara natsionaliseeriti
  16. a.". Kaebaja leidis, et õigustatud subjektidele kuuluvad mõttelised osad tagastamisele kuuluvast varast määras ÕVVTK Tallinna linnakomisjon valesti. Antud juhtumil on igal õigustatud subjektil õigus mitte 1/6, vaid 1/3 mõttelisele osale Kunderi 22 asuvast elamust ja krundist. Tallinna Halduskohtu
  17. veebruari
  18. a. otsusega haldusasjas nr. 3-29/96 jäeti E.-V. Karusoo kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et Vabariigi Valitsuse
  19. augusti
  20. a. määrusega nr. 161 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra punktide 15, 18 ja 21 kohaselt tuleb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks kindlaks määrata vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel. Tol ajal kehtinud Balti eraseaduse §-de 79 ja 80 järgi kuulus kinnistu nr. 3587 võrdsetes mõttelistes osades J. Pahli ja L. Pahli varaühisusse. J. Pahl suri
  21. oktoobril
  22. a. Kohus asus seisukohale, et vara õigusvastaselt "võõrandamise ajaks ei olnud Liisa Pahlile üle läinud omandiõigus kogu varale, mis kuni abikaasa surmani kuulus abikaasade varaühisusse, vaid talle kuulus pool nimetatud varast". L. Pahl suri
  23. a. Kaebuse esitaja E.V. Karusoo, tema õde ja teise õe tütar on Maareformi seaduse § 5 lg 1 p. 2 ja Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse järgi omandireformi õigustatud subjektideks L. Pahlile kuulunud kinnisvara osa suhtes. Eeltoodu põhjal leidis halduskohus, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  24. oktoobri
  25. a. otsuse nr. 6157 punkt 3 on seaduslik. E.-V. Karusoo esindaja vandeadvokaat Toomas Keevallik esitas HKS § 59 lg 1 p. 2 alusel Riigikohtule teistmisavalduse, milles palub uute oluliste asjaolude ilmnemise tõttu tühistada Tallinna Halduskohtu
  26. veebruari
  27. a. otsuse haldusasjas nr. 3-29/
  28. Avalduses märgitakse, et Tallinna Linnaarhiivi
  29. jaanuari
  30. a. kirjaga nr. 1-7/16 teatati Tallinna
  31. jaoskonnakohtuniku arhiivi dokumentide, sh. J. Pahli testamendi kinnitamise säiliku ülevõtmisest Eesti Riigiarhiivilt.Ahiividokumentidest nähtub, et
  32. mail
  33. a. otsustas Tallinna
  34. jaoskonnakohtunik tunnustada J. Pahli poolt
  35. novembril
  36. a. tehtud testamenti ja kinnitada testament seadusjõusse astunuks. Testamendi kohaselt pärandas J. Pahl kogu vara oma abikaasale L. Pahlile. J. Pahli testamendi olemasolu ei olnud ega võinudki olla kaebuse esitajale varemalt teada. Avaldaja märgib, et nimetatud testamendist "tuleneb üheselt, et Tallinna Halduskohtus vaidlustatud ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni
  39. a. otsuse nr. 6157 punktis 3 sätestatu ei ole õige". Järelikult mõjutab ilmnenud uus asjaolu Tallinna Halduskohtu
  40. veebruari
  41. a. otsust. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: HKS § 59 lg 1 p. 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsust või -määrust uute asjaolude ilmnemisel uuesti läbi vaadata, kui on ilmnenud uued olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinudki olla kaebajale teada ja mis otseselt mõjutavad asjas tehtud otsust või määrust. E.-V. Karusoo taotlus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks rajanes Maareformi seaduse §l 5 lg 1 p. 2 ja Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seadusel. Kui endine omanik on surnud ja ORAS §-s 8 märgitud isikuid ei ole, on MRS § 5 lg 1 p. 2 alusel maa tagastamist või kompenseerimist õigus nõuda endise omaniku õdedel ja vendadel võrdsetes osades ning nende alanejatel sugulastel, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast), võrdsetes osades, kusjuures neil on õigus nõuda selle maa tagastamist või kompenseerimist, millele oleks olnud õigus nende vanemal. Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse § 1 sätestab, et kui õigusvastaselt võõrandatud maa endine omanik on surnud ja Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse paragrahvis 8 nimetatud pärijaid ei ole ning selle maa tagastamiseks on Eesti Vabariigi maareformi seaduse paragrahv 5 lõike 1 punkti 2 alusel tähtaegselt esitanud vormikohased avaldused endise omaniku õed ja vennad või nende alanejad sugulased, siis on neil õigus taotleda ka sellel maal asuvate ning maa endisele omanikule kuulunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste tagastamist. Haldusasja materjalidest nähtub, et maa võõrandati J. Pahlilt tema eluajal, sest ta suri
  42. oktoobril
  43. Teistmisavalduses märgitakse teistmisalusena asjaolu, et J. Pahl tegi
  44. a. testamendi, millega ta pärandas kogu oma vara abikaasale L. Pahlile. ORAS § 8 lg 1 sätestab, et kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ja ta on teinud testamendi, on omandireformi õigustatud subjetiks testamendijärgsed pärijad testamendis määratud ulatuses. Antud haldusasjas kuulub kohaldamisele ORAS § 8 lg 5, mis vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud redaktsioonis sätestas: "Õigusvastaselt võõrandatud vara pärijatena käsitatakse ainult käesolevas paragrahvis tähendatud isikuid. Kui endise omaniku pärija on surnud, ei lähe temale kuuluva pärandiosa taotlemise õigus üle tema pärijatele, välja arvatud käesoleva paragrahvi
  45. lõike
  46. punktis tähendatud isikud." Seega testamendijärgse pärija surma korral pole tema pärijatel õigust temale kuuluvale pärandiosale, välja arvatud juhud, kui vara taotlejateks on ORAS §-s 8 lg 3 p. 2 tähendatud isikud. Sellisteks isikuteks on ORAS § 8 lg 3 p. 2 järgi endise omaniku lapselapsed ja teised alanejad sugulased, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast). J. Pahli testamendijärgne pärija L. Pahl suri
  47. a. Kuna kaebaja E.-V. Karusoo ei kuulu ORAS §s 8 lg 3 p. 2 loetletud isikute hulka, siis pole ta J. Pahlile kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Seega on esitatud teistmisavaldus põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Juhindudes HKS §-dest 64 lg 1 ja 57 p. 1, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Erna-Vaike Karusoo esindaja vandeadvokaat Toomas Keevalliku avaldus Tallinna Halduskohtu
  48. veebruari
  49. a. otsuse haldusasjas nr. 3-29/96 teistmiseks rahuldamata. Määrus jõustub
  50. aprilllil
  51. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.