Obsah (5)

§ 99§ 244§ 242§ 325§ 30

3-3-3-1-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. juunil 1999 A. Pääslase kohtuvea parandamise avalduse läbivaatamine kannatanu välja selgitamata ja kohtuistungile kutsumata jätmise asjas Riigikohtu

§ 99lg 1 järgi.

L. Hellile määrati karistuseks rahatrahv 600 krooni. Vaidlustatud otsuse kohaselt "juht Hell ei valinud vastavalt teeoludele ohutut sõidukiirust ning teede ristumiskohas, mis pole määratletud eesõigusmärkidega ei andnud teed paremalt lähenenud sõidukijuhile". Kaebuses väitis L. Hell, et liiklusõnnetuse põhjustas teise sõiduki juht, kes ei andnud tema juhitud sõidukile teed parklast teele sõites. Tartu Halduskohtu

1. märtsi
2. a. otsusega haldusasjas nr. 4-82/99 rahuldati L. Helli kaebus ja tühistati Tartu Liikluspolitsei komissari kohusetäitja vaidlustatud otsus ning lõpetati asja menetlus. Kohtuotsuse kohaselt kaebuse esitaja ei rikkunud LE punkte 76 ja
3. Kohus leidis, et liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht on süüdi LE p. 73 rikkumises.
4. mail 1999 esitas liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht Aulik Pääslane avalduse kohtuvea parandamiseks, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Avalduses väidab A. Pääslane, et halduskohtu otsus on ebaõige materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, asja tehiolude eksliku hindamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Avaldaja leiab, et asja arutamine ilma teda kui kannatanut kaasamata on oluline menetlusnormide rikkumine. Kohus leidis alusetult ja seadusevastaselt, et ta on süüdi LE p. 73 rikkumises. L. Helli kirjalikus vastuses kohtuvea parandamise avaldusele leitakse, et avaldus on esitatud isiku poolt, kellel puudub selleks protsessuaalne õigus. Selles haldusõiguserikkumise asjas on liiklusõnnetuses osalenud Skorpioni Julgeolekuteenistuse AS sõiduki juht A. Pääslane kolmas isik, mitte aga kannatanu. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
5. L. Hell võeti haldusvastutusele

§ 99

lg 1 järgi.

§ 99

lg 1 sätestab haldusvastutuse mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse. Varalise kahju või kerge kehavigastuse põhjustamise korral tuleb

§ 244

lg 1 alusel eeldada, et sellises haldusõiguserikkumise asjas on olemas ka kannatanu.

§ 242

p. 2 järgi on kannatanu haldusõiguserikkumise asja menetluses osalev isik, kellel on

§ 244

lg 2 alusel õigus tutvuda asjas kogutud materjaliga, avaldada taotlusi ning esitada kaebus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale. Ametiisiku või halduskohtuniku kohustus selgitada välja kannatanu ja kutsuda ta asja arutamise juurde tuleneb

§-dest 251 lg 1 p. 5 ja lg 2, 254 lg 1 ning seadustiku 19. peatüki teistest sätetest. Kui haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale on esitatud kaebus halduskohtule, peab halduskohtunik

§-de 276 p. 1 ja 4 ning 279 alusel selgitama välja, kes on asjas kannatanu, ja kutsuma ta kohtuistungile, kuulates istungil ära tema seletuse. Selles haldusõiguserikkumise asjas ei ole halduskohtunik selgitanud välja kannatanut, mis on protsessiõiguse normide oluline rikkumine

§ 325lg 1 mõttes.

Selle rikkumise tõttu tuleb Tartu Halduskohtu otsus tühistada. 2. Halduskaristuse määramise tähtajad on sätestatud

§-s

1. Üldjuhul võib sama paragrahvi lõike üks kohaselt halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise päevast arvates, jätkuva haldusõiguserikkumise korral aga mitte hiljem kui kahe kuu jooksul selle avastamise päevast arvates. Erinorm halduskaristuse määramise tähtaja kohta juhtumil, kui halduskohtunik tegi asjas menetluse lõpetamise otsuse ja selle otsuse peale on esitatud apellatsioonkaebus, on sätestatud
2. jaanuaril 1999 vastuvõetud Autoriõiguse seaduse, Haldusõiguserikkumiste seadustiku, Kriminaalkoodeksi, Tarbijakaitseseaduse ja Tolliseaduse muutmise ja täiendamise seaduse §-ga
3. Selle paragrahvi alusel täiendati

§ 30

lõikega 31, mille kohaselt võib halduskaristuse määrata kirjeldatud juhtumil halduskohtu teine koosseis kahe kuu jooksul esialgse otsuse tühistamise päevast arvates, kui menetluse lõpetamise otsuse tühistanud ringkonnakohus samaaegselt ei kohalda halduskaristust. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 30 lõikega 31 täiendanud seadus avaldati 5. veebruaril 1999 (RT I 1999, 10, 156), seega pärast L. Helli haldusõiguserikkumist 17. detsembril 1998.

§-ga 4 lg 1 on sätestatud üldpõhimõte, et haldusõiguserikkuja kannab vastutust haldusõiguserikkumise ajal kehtiva seaduse alusel. Järelikult tuleb selles haldusõiguserikkumise asjas kohaldada

§-s 30 lg 1 sätestatud halduskaristuse määramise üldist tähtaega. Seega ei oleks enam võimalik L. Hellile halduskaristust menetletavas haldusõiguserikkumise asjas määrata ja tulenevalt

§-st 218 lg 1 p. 7 tuleb seepärast menetlus asjas lõpetada. Juhindudes

§-dest 32910, 325 lg 1, 324 lg 1 p. 3, 3299 lg 2 ja 218 lg 1 p. 7, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Aulik Pääslase kohtuvea parandamise avaldus. Tühistada Tartu Halduskohtu

1. märtsi
2. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-82/99 ja lõpetada menetlus selles asjas. Tagastada Aulik Pääslasele kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
3. juunil 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann