3-2-1-1-99

3-2-1-1-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik, AS Värska Vesi esindaja vandeadvokaat R. Teeveeru osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. novembril
4. a AS Tartu Õlletehase kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. juuni
6. a otsuse Tartu Õlletehase vastulauses Tartu Linnakohtu kohtunikuabi
7. augusti
8. a kandeotsuse tühistamiseks. Tartu Linnakohtu
9. augusti
10. a kandeotsuse alusel kanti äriregistrisse AS Värska Vesi. AS Tartu Õlletehas esitas kandeotsuse peale vastulause, mille kohaselt aktsiaseltsi kandmine äriregistrisse on vastuolus ÄS §-ga 52, kuna ärinime Värska Vesi kasutamiseks puudub kaubamärgi valdaja nõusolek. Kaubamärgitunnistuse nr 15569 alusel, mille kehtivuse tähtaega on pikendatud
11. detsembrini
12. a, kuulub kombineeritud kaubamärk VÄRSKA AS-le Tartu Õlletehas. Nimetatud kaubamärgi sõnaline osa VÄRSKA on ainsana kaubamärgi tähise kõikidest kirjetest kaitse all. Kuigi Riigi Patendiamet oli
13. juuni
14. a otsusega tunnistanud kaubamärgi koosseisus oleva sõna VÄRSKA mittekaitstavaks osaks, esitas AS Tartu Õlletehas
15. augustil
16. a sellele otsusele kaebuse Majandusministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonile. Tartu Linnakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis vastulause rahuldamata ning esitas selle läbivaatamiseks kohtunikule. Tartu Linnakohtu registriosakonna kohtunik jättis
17. novembri
18. a otsusega kohtunikuabi otsuse muutmata. Tartu Ringkonnakohtu
19. juuni
20. a otsusega kohtuniku otsus tühistati protsessiõiguse normi ebaõige tõlgendamise tõttu. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata AS-i Tartu Õlletehas nõude ärinime osas kandeotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste järgi oli vaidlustatud kohtunikuabi kandeotsuse tegemise ajaks
21. augustil
22. a Patendiameti
23. juuni
24. a otsusega määratud, et kombineeritud kaubamärgi nr 15569 koosseisus olev sõna VÄRSKA ei ole kaitstav ning kaubamärgivaldajal ei ole ainuõigust kombineeritud kaubamärgi kogu teksti kasutamisele. Seega ei ole õige AS Tartu Õlletehas põhiväide, et sõna VÄRSKA oli ka kandeotsuse tegemise ajal kombineeritud kaubamärgis kaitstav osa, mille kasutamiseks pidi tulenevalt ÄS § 12 lg-st 3 olema kaubamärgi omaniku nõusolek. Pealegi on käesolevaks ajaks AS Tartu Õlletehase kaebus patendiameti
25. juuni
26. a otsusele apellatsioonikomisjoni
27. veebruari
28. a otsusega jäetud rahuldamata. Tähtsust ei oma, et kandeotsuse tegemise ajaks ei olnud möödunud Patendiameti
29. juuni
30. a otsuse vaidlustamise kahekuuline tähtaeg ja et AS Tartu Õlletehas tegelikult vaidlustaski patendiameti otsuse, sest kaubamärgiseaduse (KMS) §-st 13 ei tulene, et patendiameti otsuse jõustumine oleneks selle vaidlustamisest apellatsioonikomisjonis. Kassatsioonkaebuses palus AS Tartu Õlletehas tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normide väära kohaldamisetõttu ja uue otsusega vastulause kandeotsusele rahuldada. Kassaator leidis, et Patendiameti otsus ei loo õiguslikke tagajärgi enne vastava kande tegemist Eesti Vabariigi riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registris. Seni ei ole AS Tartu Õlletehas kombineeritud kaubamärgi VÄRSKA õiguskaitse osas registris ühtki muutust registreeritud. Kolmandatele isikutele saavad siduvad olla üksnes Eesti Vabariigi riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud andmed. Vastustaja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Vastustaja on seisukohal, et sõna VÄRSKA kasutamine ärinimes võis toimuda ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta. Patendiameti otsus, mis jõustub selle tegemise päeval, omab õiguslikku tähendust seni, kuni seda pole tühistatud või seadusevastaseks tunnistatud. Kolleegiumi istungil jäi vastustaja kirjalikus vastuses esitatud vastuväidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu tühistada. KMS § 5 lg 1 järgi võivad füüsilised ja juriidilised isikud Eesti Vabariigis saada oma kaubamärgile õiguskaitse samas seaduses ettenähtud alusel ja korras. Kaubamärgi kehtivuse ning sellega ka kaubamärgivaldaja õiguste kaitse ajalised piirid määrab kindlaks KMS § 17 lg 1, sätestades, et õigus kaubamärgile kehtib registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Enne nimetatud tähtaja möödumist lõpeb kaubamärgi kehtivus KMS § 24 alusel kehtetuks tunnistamisel ja registrist kustutamisel. Nimetatud seaduse sama paragrahvi
31. lõike (
32. juunil
33. a kehtinud redaktsioonis) mõtte järgi võis Patendiamet asjast huvitatud isiku taotlusel tunnistada registreerimise kehtetuks kaubamärgi registreerimisel KMS §-de 7 ja 8 nõuete rikkumise tõttu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlustatud kohtunikuabi
34. augusti
35. a kandeotsuse ajal ei olnud kombineeritud kaubamärgi koosseisus olev sõna VÄRSKA kaitstav tulenevalt Riigi Patendiameti
36. juuni
37. a otsusest. Vastavalt KMS § 17 lg-le 1 kehtib õigus kaubamärgile registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Et tagada registri andmete usaldusväärsus, lõpeb kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamisel KMS §-de 7 ja 8 nõuete rikkumise tõttu kaubamärgi õiguskaitse kauba- ja teenindusmärkide registris vastava kande tegemisel. Seega ei vastanud
38. augusti
39. a kandeotsus ärinime osas seaduse nõuetele, kuna sõna VÄRSKA oli ka kandeotsuse tegemise ajal kombineeritud kaubamärgis kaitstav osa, mille kasutamiseks pidi tulenevalt ÄS § 12 lg-st 3 olema kaubamärgi omaniku nõusolek. AS Värska Vesi kassatsiooniastmes kantud advokaadikulu 4779 (neli tuhat seitsesada seitsekümmend) krooni AS-lt Tartu Õlletehas väljamõistmise taotluse lahendab ringkonnakohus otsuse tegemisel. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
40. juuni
41. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Raidla ja Partnerid
42. juulil
43. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed: A. Kull, J. Luik