3-2-1-4-99

3-2-1-4-99 MÄÄRUS Tartus

1. jaanuaril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik, kassaatori I. Bjakini osavõtul ja tõlk L. Lombi juuresolekul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. detsembril
4. a Igor Bjakini erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu
5. mai
6. a määruse apellatsioonmenetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmises Igor Bjakini hagis Eesti Vabariigi vastu moraalse kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks. Igor Bjakin esitas Ida-Viru Maakohtule hagi, milles palus välja mõista Vabariigi Valitsuselt ja Rahandusministeeriumilt moraalse kahju hüvitamiseks 10 000 krooni. Hiljem täiendas hageja korduvalt hagi ja palus välja mõista ka viivised kohtuprotsessi kestvuse eest. Kohtuistungil suurendas ta moraalse kahjutasu nõuet 1 500 000 kroonini. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt mõisteti talle haldusarest HÕS § 162 lg 1 järgi viis ööpäeva põhjendusel, et ta väljendus ebatsensuurselt ja solvas Narva
7. Politseijaoskonna konstaableid. Ida-Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu kohtunikud taandasid end. Tartu Ringkonnakohus jättis
8. märtsil
9. a apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna apellant, olles teadlik kohtuistungi toimumisest, ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud ka mitteilmumise põhjust.
10. mail
11. a jättis Tartu Ringkonnakohus kirjalikus menetluses I. Bjakini taotluse apellatsioonimenetluse uuendamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et kolmekuuline välismaal viibimine ei ole seaduslik takistus, millest ei olnud võimalik kohtule õigeaegselt teatada. Kohus saatis I. Bjakinile kutse tema viimasesse elukohta, mille ta oli teatanud ringkonnakohtule ning sellega loeti TsKS § 30 lg 2 alusel kutse kätte antuks. Erikaebuses taotles kassaator ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei saanud I. Bjakin kohtukutset ega olnud teadlik istungi toimumisest, kuna viibis Rootsis interneeritute laagris. Oma aadressi ei saanud ta teatada, sest kartis tagakiusamist ametivõimude poolt. Samuti väidab kassaator, et teda takistas kohtusse tulemast Eesti ametivõimude ning sealhulgas kohtu sihiteadlik tegevus. Vastustaja Eesti Vabariik leidis, et I. Bjakinil ei olnud
12. märtsi
13. a kohtuistungilt puudumiseks seaduslikku takistust, millest tal ei olnud võimalik õigeaegselt kohtule teatada ning ringkonnakohus on oma
14. mai
15. a määrusega õigesti jätnud rahuldamata I. Bjakini taotluse apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Kolleegiumi istungil jäi I. Bjakin erikaebuses esitatud väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohtu määruse kohaselt väljastati kohtukutse I. Bjakinile tema näidatud aadressil
16. veebruaril
17. a. Ringkonnakohtu toimikusse lisatud Eesti Posti teatisest nähtuvalt on posti kättetoimetav isik jätnud I. Bjakinile teate kohtukutse kohta
18. ja
19. veebruaril
20. a. Toimiku andmetel lahkus I. Bjakin Eestist
21. veebruaril
22. a. TsKS § 27 lg 4 sätestas, et kui posti kättetoimetav isik ei saa kätte asjas väljakutsutud isikut tema eluvõi töökohas, antakse kutse allkirja vastu kätte piirkonna politseiametnikule, maal ka vallavalitsusele. Kuna seda nõuet kohtukutse kätteandmisel ei järgitud, siis ei võinud kohus TsKS § 30 lg 2 alusel lugeda kutset kätteantuks. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
23. mai
24. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebus rahuldada. Tagastada Igor Bjakinile
25. juulil
26. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed A. Kull, J. Luik