Obsah (4)

§ 10§ 35§ 48§ 40

3-2-1-7-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. jaanuaril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, S. Harjo ja tema

indaja vandeadvokaat A. Saare osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

1. jaanuaril
2. a Sille Harjo kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. septembri
4. a otsuse Tartu Linnavalitsuse hagis Sille Harjo vastu eluruumist väljatõstmiseks ja Sille Harjo vastuhagis Tartu Linnavalitsuse vastu eluruumi kasutusõiguse tunnustamiseks ja üürilepingu sõlmimiseks. S. Harjo asus eluruumi Tartus Anne 53-42 elama selle korteri üürniku Silvi Karuga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel. S. Karu olles I grupi invaliid otsis ajalehekuulutuse kaudu omale hooldajat ning S. Harjo, kes oli ilma jäänud ühiselamukohast, asus sellesse korterisse elama.
5. aprillil
6. a S. Karu suri, kuid kostja elab nimetatud eluruumis käesoleva ajani. Hageja leidis, et S. Harjo on S. Karu koduabiline ja seega ajutine elanik ning palus teda välja tõsta. S. Harjo

itas vastuhagi eluruumi kasutusõiguse tunnustamiseks ja üürilepingu sõlmimiseks. S. Harjo leidis, et ta on isik, keda saab tunnistada üürniku perekonnaliikmeks. Tartu Linnakohus jättis hagi rahuldamata, kuid rahuldas osaliselt vastuhagi, tunnistades S. Harjo S. Karu perekonnaliikmeks kõigi sellest tulenevate õigustega. Samuti leidis linnakohus, et S. Harjol on õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks

ialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu järgi. Tartu Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse ja rahuldas hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt võib

§ 10

lg 2 nimetatud isikuid majutada

§ 35

lg 2 kohaselt üksnes üürileandja ja üürnikuga koos elavate täiskasvanud perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul.

§ 48

lg 2 alusel lubatakse ajutiste elanike majutamist tähtajaga üle poolteise kuu vaid üürileandja nõusolekul. Vastavalt

§ 48

lg 3 võrdsustatakse ajutiste elanikega koduabilised, lapsehoidjad ja teised isikud, kes on üürniku või tema perekonnaliikmega töösuhetes või elavad nende juures eestkostja või hooldajana. Apellatsioonikohus asus seisukohale, et S. Harjo asus vaidlusalusesse eluruumi elama ajutise elanikuna. Üürileandja ei ole kunagi andnud nõusolekut S. Harjo majutamiseks vaidlusalusesse eluruumi üürniku perekonnaliikmena.

§ 35

mõttest tuleneb, et üürileandja keeldumist loa andmisest

§-s 10 sätestatud teiste isikute majutamiseks saab vaidlustada kohtu korras üksnes üürnik, mitte aga majutatav isik. S. Karu ei ole oma eluajal üldse taotlenud S. Harjo majutamist perekonnaliikmena.

§ 48

lg 4 alusel on ajutised elanikud kohustatud üürilepingu lõppemisel või lõpetamisel vabastama viivitamatult eluruumi. Keeldumise korral kuuluvad ajutised elanikud kohtu korras väljatõstmisele ilma teist eluruumi vastu andmata. Kassatsioonkaebuse

itas S. Harjo, kes palus tühistada apellatsioonikohtu otsuse tervikuna ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

§ 10

lg 2 alusel võidakse isikuid, sealhulgas töövõimetuid ülalpeetavaid tunnistada üürniku perekonnaliikmeteks, kui nad elavad koos ja neil on ühine majapidamine. Kassaator on seisukohal, et ta kuulub

§ 10lg 2 nimetatud isikute hulka.

Kassaator elas koos S. Karuga ning neil oli ühine leibkond ja majapidamine.

§ 40

lg 1 alusel oli tal õigus taotleda enda tunnistamist vaidlusaluse eluruumi üürnikuks. Ringkonnakohus ei arvestanud

itatud tõendeid selle kohta, et kassaatoril ja S. Karul oli ühine leibkond. Kassaator ei ole kunagi olnud töösuhetes S. Karuga ega olnud tema hooldaja või koduabiline, seetõttu ei saa ta olla ajutine elanik. Tartu Linnavalitsus vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Vastustaja leidis, et kassaator asus nimetatud eluruumi elama ajutise elanikuna. Piisavalt leidis tõendamist fakt, et kassator oli S. Karu koduabiline. S. Karu oma eluajal ei taotlenud kassaatori majutamist enda perekonnaliikmena. Kolleegiumi istungil toetasid kassaator ja tema

indaja kassatsioonkaebuse seisukohti. Kolleegium leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus on tuvastanud, et S. Harjo asus suulise kokkuleppe alusel üürniku S. Karuga tema juurde elama ja elas seal peaaegu aasta kuni üürniku surmani 28. aprillil 1994. a. Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et S. Harjo asus vaidlusalusesse korterisse elama ajutise elanikuna kooskõlas

§-ga 48. Tuvastanud, et S. Harjo elas seal üle pooleteise kuu, märkis kohus õigesti, et S. Karu rikkus

§ 48lg 2, kuna ei taotlenud üürileandjalt S.

Harjo ajutise elanikuna majutamiseks luba. Üürnikul on õigus majutada üksnes abikaasat ja alaealisi lapsi üürileandja nõusolekuta kooskõlas

§-ga 35 lg 2. Teiste

§ 10

nimetatud isikutemajutamist lubatakse

§ 35lg 2 kohaselt üksnes üürileandja kirjalikul nõusolekul.

Üürileandja kirjalik nõusolek on teiste

§ 10

nimetatud isikute majutamiseks vajalik selleks, et üürileandja saaks teostada oma õigusi eluruumi käsutamisel. Üürnik ei taotlenud üürileandjalt luba S. Harjo majutamiseks vaidlusalusesse korterisse perekonnaliikmena. Järelikult ei omandanud S. Harjo ei enne ega pärast S. Karu surma iseseisvat vaidlusaluse korteri kasutamise õigust. Selle õiguse tekkimine ei sõltu sellest, kas S. Harjo tegelikult elas korteris kui S. Karu perekonnaliige või mitte, sest ta ei olnud ei S. Karu abikaasa ega alaealine laps, mistõttu kassatsioonkaebuse põhjendused viidetega S. Harjo perekonnaliikme staatusele ei oma õiguslikku tähendust. Ebaseaduslikult majutatud isikul ei teki samasuguseid õigusi, mis on seaduse alusel majutatud isikul. Elamuseaduse § 35 lg 2 mõtte kohaselt on teiste isikute, kes ei ole üürniku abikaasa või alaealine laps, majutamisest keeldumist õigus vaidlustada üürnikul. Seda ei ole õigus nõuda majutataval isikul nagu õigesti märgitakse ringkonnakohtu otsuses. Üksnes üürniku perekonnaliikmel, keda seaduse kohaselt sellena on tunnustatud, on

§ 40alusel õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks varem sõlmitud üürilepingu järgi. Juhindudes Ts

MS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik