3-2-1-12-99

3-2-1-12-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi kirjalikus menetluses
3. jaanuaril
4. a Leif Hedlundi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. augusti
6. a otsuse Leif Hedlundi hagis AS Balbi vastu aktsionäride üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli Leif Hedlund AS Balbi nelja C-aktsia omanik. Hageja palus aktsiaseltsi põhimääruse §-de 27 ja 31, AS Balbi põhikirja p 22 lõik 1 ja 3, p 26, p 28 ja p 31, põhiseaduse § 19 ning TsÜS §-de 65, 66 lg 1, 2 ja 3 alusel tunnistada kehtetuks AS Balbi
7. mail
8. a toimunud üldkoosoleku otsuse põhikirja punkti 9 muutmise kohta ning ÄS § 235 lg 2, § 237 lg 4, § 294 lg 4 ja § 354 ning AS Balbi põhikirja p 13, p 17 ja p 36 lõik 2 alusel tunnistada kehtetuks AS Balbi
9. detsembri
10. a üldkoosoleku otsuse C-eelisaktsiate tühistamise kohta. AS Balbi aktsionäride
11. mai
12. a üldkoosoleku otsusega jäeti põhikirjast välja aktsiaseltsi kohustus osta aktsionärilt tema soovil tagasi C-eelisaktsiad. Aktsiaseltsi
13. detsembri
14. a erakorralisel üldkoosolekulmuudeti uuesti põhikirja ja kaotati C-aktsiad. Hageja väidetel ei teatatud talle üldkoosoleku toimumisest
15. mail
16. a ja põhikirja muutmisest sai ta teada alles
17. detsembril
18. a. Esimesena nimetatud otsus on õigustühine ja algusest peale kehtetu. Aktsiaseltsi
19. detsembri
20. a üldkoosoleku kokkukutsumise teated ei vastanud ÄS §-de 294 lg 4 ja 354 sätestatule. Hageja esindaja hääletas muudatuse vastu ja koosolekult puudus AS Ireclo A.K. esindaja, kellele kuulub 21 C-aktsiat, ning ÄS § 296 alusel ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Tallinna Linnakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kohus leidis, et tõendamist ei leidnud asjaolu, et hagejat ei kutsutud
21. mai
22. a üldkoosolekule. Samuti oli põhikirjaga kooskõlas aktsiate ostu-müügi tingimuste muutmine. Kohus leidis, et vaidlustatud otsus ei olnud oma sisult ühepoolne tehingu tingimuste muutmine. Aktsia liigiga seotud õigusi muutva otsuse poolt pidid hääletama aktsionärid, kelle aktsiate liigiga seotud õigusi muudeti (ÄS § 235 lg 2).
23. detsembri
24. a korralise üldkoosoleku protokolli kohaselt hääletas otsusele vastu hageja esindaja. Otsuse vaidlustamiseks oli aega ÄS § 302 tulenevalt kolm kuud. Seega oli mõlema nõude osas hagi selleks ajaks aegunud. Hageja
25. märtsil
26. a esitatud avaldus, mis talle tagastati, ei peatanud ega katkestanud aegumistähtaja kulgu TsÜS § 120 või 121 ettenähtud tagajärgedega. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse motiivide kohaselt kohus, tulles asja arutamisel õigele järeldusele, et hagi esitati mõlema nõude osas pärast aegumistähtaja möödumist, kohaldas huvitatud poole palvel aegumist. Niisugune järeldus välistab teiste põhjenduste olulisuse. Ringkonnakohus leidis, et aegumistähtaja kulu katkestabvaid menetlusse võetud hagiavalduse esitamine. Kassatsioonkaebuse esitas Leif Hedlund, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt hagi aegumistähtaja kulu katkestab vaid menetlusse võetud hagiavalduse esitamine, on väär, kuna TsÜS § 121 lg 1 p 1 räägib hageja poolt hagi kohtusse esitamisest, mitte kohtupoolsest toimingust. Ringkonnakohus ei andnud mingit õiguslikku hinnangut apellandi olulisele väitele, et kostja aktsionäride
27. mai
28. a üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma. Kassaator leiab, et see viis asja ebaõigele lahendamisele. Kassaator on seisukohal, et tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud kohustusest anda hinnang kõikidele asjas kogutud tõenditele ja kõikidele poolte esile toodud asjaoludele, on kohtud mööda hiilinud, põhjendades seda hagi rahuldamata jätmisega aegumise tõttu. Vastustaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Vastustaja leiab, et aegumist kohaldati kooskõlas õiguskindluse põhimõttega, mille kohaselt äriühingu kõrgeima juhtimisorgani otsuseid ei saa kehtetuks tunnistada pärast aegumistähtaja möödumist. Seadus näeb imperatiivselt ette hagi rahuldamata jätmise, seega ei pea kohus muid asjaolusid otsuses lahendama. Vastustaja leiab, et
29. märtsil
30. a esitatud avaldus ei toonud kaasa aegumistähtaja kulu katkemist. Samuti leiab vastustaja, et ringkonnakohus andis hinnangu apellatsioonkaebuse motiividele, leides, et kaebuse väited ei ole linnakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kuna aeguda saab vaid tõeline nõue, siis on väär ringkonnakohtu seisukoht, et hagi aegumise korral pole kohtuotsuses oluline muude põhjenduste esitamine. Selleks, et kohaldada kostja nõudel hagi aegumist, pidi kohus tuvastama hageja õiguste rikkumise. Tegelikult ei pidanud linnakohus tuvastatuks, et hageja jäeti kutsumata
31. mai
32. a kohtuistungile. Sellega nõustus ringkonnakohus. Kuna nõue oli kohtu arvates põhjendamata, siis tuli hagi sel alusel rahuldamata jätta. Need motiivid olid esitatud juba apellatsioonkaebuses. Õigeks ei saa pidada ka ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt hagi aegumise tähtaja kulgemise katkestab vaid menetlusse võetud hagiavalduse esitamine. Hagi aegumise tähtaja kulgemise katkemist reguleerib TsÜS § 121, mille lg 1 p 1 kohaselt katkeb hagi aegumine hagi esitamisega. Hagi esitamine ja hagiavalduse vastuvõtmine on kaks iseseisvat mõistet tsiviilkohtumenetluses. Just hagi esitamisega seostatakse aegumistähtaja kulgemise katkemine. Kohus on kindlaks teinud, et Leif Hedlund esitas hagi posti kaudu
33. märtsil
34. a. Kohus leidis, et Leif Hedlundi avaldus ei vasta TsKS §-de 82 ja 146 nõuetele, sest esitamata olid hagiavaldusele allakirjutanu volitusi ja riigilõivu tasumist tõendavad dokumendid, mistõttu keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, märkides, et see ei takista pärast puuduste kõrvaldamist hagiavaldusega samas asjas kohtusse pöörduda. TsKS § 148 on loogiliselt seotud TsKS §-ga 222, mille punkt 3 sätestab ühe avalduse läbivaatamata jätmise alusena juhtumi, kui avalduse on isiku nimel esitanud isik, kellel ei ole volitusi asja ajamiseks. TsÜS § 121 lg 2 kohaselt algab katkenud aegumistähtaja kulgemine uuesti kohtus hagi läbi vaatamata jätmisel. Avaldus jäetakse läbi vaatamata siis, kui kohtunik ei ole märganud hagiavalduse puudusi ja on selle ekslikult menetlusse võtnud. Seepärast ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet järgides põhjendatud vahetegemine avaldajate vahel,lähtudes sellest, kas vigane hagiavaldus tagastatakse kohe või jäetakse hiljem läbi vaatamata. Järelikult katkeb hagi aegumine seoses hagi esitamisega ja kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega TsÜS § 121 lg 3 kohaselt aegumistähtaja hulka ei arvata. Pidades hagi aegunuks, ei ole kohus võtnud seisukohta ka
35. detsembril
36. a toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuse seaduslikkuse kohta. Eelnimetatud põhjustel tuli kohtul ka selles osas seisukoht võtta. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
37. augusti
38. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Leonid Jakersonile
39. septembril
40. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, Kull