3-2-1-14-99

3-2-1-14-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja E. Ostrati ja tema esindaja vandeadvokaat K. Kuusmaa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. jaanuaril
4. a Elmar Ostrati kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsuse Elmar Ostrati hagis Tartu Invaorganisatsiooni vastu keskmise palga ja viiviste saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et Elmar Ostrat valiti Tartu Invaorganisatsiooni (edaspidi TIO)
7. oktoobri
8. a üldkoosoleku otsusega TIO esimeheks kolmeks aastaks. Tartu Linnakohtule esitatud hagis nõudis E. Ostrat TIO-lt keskmist palka sunnitud töölt puudumise aja eest ja viivist 0,5% väljamaksmata palgalt iga viivitatud päeva eest, kokku 58 380 krooni 50 senti. Vastavalt juhatuse
9. oktoobri
10. a otsusele kohustus TIO maksma E. Ostratile palka 1500 krooni kuus. Alates
11. oktoobrist
12. a ei ole TIO hagejale palka maksnud juhatuse
13. oktoobri
14. a otsusest tulenevalt. Kuigi juhatuse
15. detsembri
16. a koosolek otsustas jätkata E. Ostratile palga maksmist ja maksta tagantjärele välja ka saamata jäänud tasu,ei ole TIO pearaamatupidaja L. Mäll juhatuse otsust täitnud ja E. Ostratile on seetõttu saamata palk alates
17. oktoobrist
18. a. Tartu Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis TsK §-de 162,173,174 järgi TIO-lt juhatuse otsuse alusel hagejale välja tasu 19 200 krooni juhatuse esimehe ülesannete täitmise eest
19. oktoobrist
20. a kuni
21. oktoobrini
22. a. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel tsiviilõiguslik suhe, mille järgi E. Ostrat täitis TIO põhikirjast tulenevaid esimehe kohustusi ja kasutas vastavaid õigusi. Valitavale ametikohale asumine mittetulundusühingus ei ole töölepingu sõlmimine ja tekkinud õigussuhtest ei tulene õigust palgale palgaseaduse § 1 lg 1 mõttes. Viivise nõude jättis kohus rahuldamata, kuna puudub TsK §-s 192 nõutud kirjalik kokkulepe viivise maksmiseks. Kuna hageja volitused TIO esimehena lõppesid
23. oktoobril
24. a, siis ei ole tal sellest kuupäevast alates alust nõuda tasu 1500 krooni kuus. Tõendeid, et hageja oleks pärast volituste lõppemist uuesti valitud TIO üldkoosoleku poolt juhatuse esimeheks, esitatud ei ole. Hageja ja TIO juhatuse vahel
25. oktoobril
26. a sõlmitud tööleping juhatuse esimehena töötamise kohta on vastuolus TIO põhikirja ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-ga
27. Seadusega juhatusele antud volituste andmine töölepingu alusel töötavale isikule on seaduse oluline rikkumine ja selline tehing on TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata, kuid täiendas otsuse põhjendust. E. Ostrat on TIO
28. novembri
29. a üldkoosoleku otsusega valitud TIO juhatuse liikmeks, kuid üldkoosolek ei ole teinud otsust temaga töölepingu sõlmimiseks. MTÜS § 19 p 5 sätestab, et mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine. Sellest tulenevalt oli E. Ostrati ja TIO juhatuse liikmete A. Pundi, M. Hendriksoni ja E. Ketsi vahel
30. oktoobri
31. a sõlmitud tööleping seadusevastane. Kuna TIO üldkoosolek ei ole pärast
32. oktoobrit
33. a E. Ostratiga töösuhte tekkimist heaks kiitnud, on see leping TLS § 125 lg 2 alusel kehtetu kui töölepingu sõlmimise õigust mitteomava isiku poolt sõlmitud tööleping. Kassatsioonkaebuses palus E. Ostrat tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata viivise nõue ja töötasu nõue alates
34. oktoobrist
35. a ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. TIO põhikirja alusel juhib ühingut juhatus ning juhatusel oli õigus sõlmida
36. oktoobril
37. a tööleping juhatuse esimehe E. Ostratiga. Kõik töölepingu kohustuslikud tingimused on täidetud. Selle töölepingu kehtetuks tunnistamise nõuet pole esitatud. TIO üldkoosolek pole ka töölepingut kehtetuks tunnistanud vaid on töösuhte tekkimise ja jätkumisega nõustunud. Kohtul puudus seaduslik alus omal algatusel töölepingut kehtetuks lugeda. TLS §-st 8 tuleneb, et pooled sõlmisid töölepingu ja hagejal õigus nõuda nii palka kui viivist selle maksmisega viivitamise eest. Ringkonnakohus ei täpsustanud, millise tsiviilõigusliku suhtega oli tegemist. Tartu Invaorganisatsioon kassatsioonkaebusele vastanud ei ole. Kolleegiumi istungil jäid kassaator ja tema esindaja kaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
38. oktoobril
39. a jõustunud mittetulundusühingute seaduse § 19 p 5 kohaselt kuulub mittetulundusühingu üldkoosolekupädevusse juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selles tehingus mittetulundusühingu esindaja määramine. Sama seaduse § 91 lg 2 kohaselt kohaldati §-s 19 p 5 sätestatut ka enne
40. oktoobrit
41. a asutatud mittetulundusühingutele. Ringkonnakohus tuvastas, et E. Ostrat valiti TIO juhatuse liikmeks üldkoosoleku
42. novembri
43. a otsusega, kuid üldkoosolek pole otsustanud temaga töölepingu sõlmimist ega heaks kiitnud tema ja juhatuse liikmete vahel
44. oktoobril
45. a sõlmitud lepingut. Seega on nimetatud lepingu TIO esindajana sõlminud isikud, kellel puudusid selleks volitused. Ringkonnakohus on aga ekslikult andnud sellele lepingule õigusliku hinnangu TLS § 125 lg 2 järgi. Selles osas kuulub kohtuotsus muutmisele. Ekslikud on ka kassaatori väited, et tema ja TIO vahel on töösuhe ja palga maksmisega viivitamisel kuulub viivis väljamõistmisele palgaseaduse alusel.
46. juunil
47. a jõustunud TLS § 7 p 10 redaktsiooni kohaselt ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Seega on kohtud tsiviilkoodeksi sätetele tuginedes põhjendatult jätnud viivisenõude rahuldamata. Juhatuse liikmete poolt hagejaga ilma volituseta sõlmitud lepingule tuleb hinnang anda lähtudes TsÜS §-s 103 lg 1 sätestatust. Selle kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel sõlmis isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, tühine. Kuna TIO üldkoosolek pole seda lepingut hiljem heaks kiitnud, siis puudub alus tehingu TsÜS § 103 lg 2 alusel algusest peale kehtivaks lugemiseks. Ekslik on kassaatori väide, et kohtul polnud õigust omal algatusel lepingut kehtetuks lugeda. Tuvastanud hageja TIO juhatuse liikmeks oleku ja temaga üldkoosoleku otsuseta tehingu sõlmimise, oli ringkonnakohtul ja on kassatsioonikohtul õigus anda eeltoodule õiguslik hinnang. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
48. oktoobri
49. a otsus muuta põhjenduse osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa