3-2-1-26-99

3-2-1-26-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, kassaatori esindaja vandeadvokaat A. Glikmani ja A. Polubojartsevi osavõtul, tõlk L. Lombi juuresolekul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. veebruaril
4. a Diana Kovtuni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsuse Diana Kovtuni hagis Andrei Polubojartsevi vastu 151 074 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et Diana Kovtun laenas
7. veebruaril
8. a Andrei Polubojartsevile neljaks kuuks 10 000 USD. Laenu ja kokkulepitud intresside tagastamise tähtpäev oli
9. juuni
10. a, kuid kostja jättis raha tagastamata. Seepärast palus hageja TsK § 276 alusel kostjalt välja mõista 138 600 krooni põhivõlga ja 12 474 krooni arvestusega laenusummalt 1% kuus. Hagi esitamise päeva
11. novembri
12. a seisuga oli USA dollari kurss Eesti krooni suhtes 1 USD " 13, 86 krooni. Kohtuistungil loobus hageja 12 474 krooni nõudmisest ja palus välja mõista 10 000 USD kohtuistungi toimumise päeva kursi järgi. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja 141 064 krooni põhivõlga ja 4931 krooni 90 senti riigilõivu. Laenulepingu järgi annab laenutaja laenaja omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama (TsK § 272 lg 1). Kohtule esitatud võlakirja alusel sai kostja hagejalt 10 000 USD neljaks kuuks. Kohus ei arvestanud kostja poolt esitatud tõendit, mille kohaselt ta on hagejale tasunud 7193 krooni, 250 krooni ja 4309 USD. Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust ning rahuldas osaliselt apellatsioonkaebuse. Apellatsioonikohtu hinnangul leidis asja kohtulikul arutamisel tõendamist nii apellandile raha laenamine kui ka võla osaline tagasimaksmine. Apellandile 10 000 USD suuruse summa laenamist kinnitasid poolte seletused ja võlakiri
13. veebruarist
14. a. Ringkonnakohus leidis, et tõendatud on laenutajale vaidlusaluse võlakohustise täitmiseks 68 227 krooni ja 50 sendi maksmine ning seega on tal laenajalt veel õigus saada 72 836 krooni 50 senti. Kassatsioonkaebuse esitas Diana Kovtun, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus luges kostja esitatud tõenditega laenulepingust tuleneva laenaja kohustuse osaliselt lõppenuks täitmisega. Need tõendid ei vasta TsK §-s 233 lg 2 sätestatule, mille kohaselt kreeditor, võttes vastu täitmise, on kohustatud võlgniku nõudmisel talle andma allkirja täitmise või osalise täitmise vastuvõtmise kohta. Kassaator leiab, et asjas esitatud tõenditega ei saa tõendada laenulepingust tuleneva kohustuse osalist täitmist. Ringkonnakohus ei ole järginud TsMS §-s 95 sätestatud tõendite hindamise põhimõtteid, sest hagi aluseks oleva võlakohustuse osaline täitmine rajaneb üksnes kostja seletusel. TsMS § 91 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja tõendas võlakirjaga, et on 10 000 USD kostjale üle andnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks laenuks saadud raha samas summas tagastanud laenulepingust tuleneva kohustuse tõttu. Vastustaja kassatsioonkaebusele kirjalikult vastanud ei ole. Kolleegiumi istungil toetas kassaatori esindaja kassatsioonkaebust ja vastustaja ei pidanud kaebust põhjendatuks. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 363 p 2 alusel. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei vaidlustanud seda, et ta sai hagejalt
15. veebruaril
16. a 10 000 USD laenuks ja pidi võla tasuma
17. juuniks
18. a. Samas väitis kostja, et on võlausaldajale võla tasunud. Selle tõenduseks esitas ta kohtule hageja kirjaliku kinnituse, mille kohaselt hageja on temalt saanud kolm erinevat rahasummat. Hageja ei eitanud nende summade saamist, kuid eitas seda, et tegemist oli
19. veebruari
20. a võla tasumisega. Niisuguses olukorras ei ole seadusega kooskõlas ringkonnakohtu otsuse seisukoht, mille järgi hageja pidi tõendama, et tegu oli mingi teise võlakohustusega. Kuna kostja esitatud kirjalikust tõendist ei nähtu, et kostja tasus vaidluse all olnud võlga, siis jäi võla tasumise tõendamise kohustus endiselt kostjale. Kostja saanuks seda teha üksnes TsK § 233 lg 3 märgitud tõenditega, muud tõendid ei ole asjas TsMS § 93 kohaselt lubatavad. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
21. oktoobri
22. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Diana Kovtunile
23. oktoobril
24. a tasutud kautsjon 682 (kuussada kaheksakümmend kaks) krooni 30 senti. Eesistuja J. Odar Liikmed: A. Kull, L. Laarmaa