3-2-1-27-99

3-2-1-27-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas
3. veebruaril
4. a kirjalikus menetluses läbi Allan Tederi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsuse Allan Tederi avalduses põlvemise ja pärimislepingu tegemise juriidilise fakti tuvastamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt palus avaldaja ORAS § 8 lg 6 järgi tuvastada Alma Tederi põlvnemise Johan Pehkist ning juriidilise fakti, et Johan Pehki ja Alma Tederi vahel sõlmiti pärimisleping. Põlvemise ja pärimislepingu tuvastamine on vajalik selleks, et Valga Maavalitsus saaks avaldaja ja huvitatud isikud tunnistada omandireformi õigustatud subjektideks. Kuna otsuse tegemiseks vajalikud dokumendid on hävinud, on ainus võimalus tuvastada otsuse aluseks vajatavad juriidilised faktid kohtu teel.
7. jaanuaril
8. a sündis Ann Siimul tütar Alma. Kuna Ann Siim ei olnud lapse isa Johan Pehkiga abielus, kanti tütar Rõngu Eesti Evangeelse Luteri Koguduse kirikuraamatusse ema perekonnanimega. EELK Rõngu koguduse kirikukirjade väljavõtte järgi abiellusid Ann Siim ja Johan Pehk
9. a. Valga Maakonnavalitsuse Perekonnaseisuameti teatise järgi aga
10. märtsil
11. a. Oletatavasti kihlusid noored
12. a ja abielu registreeriti
13. a. Seega on alust arvata, et laps sündis kihluse ajal. Meetrikaraamatusse on jäänud tegemata kanne selle kohta, et pärast lapse sündi vanemad abiellusid. Alma Siim kasvas ainsa tütrena ning jäi vanemate juurde elama ka täisealisena.
14. a abiellus Alma Siim August Tederiga. Elama jäädi samasse Mäe-Rootsi tallu.
15. a osteti senine renditalu välja ja kinnistati Mäe-Rootsi A-54 nime all. Alma ja August Tederil sündis
16. septembril
17. a tütar Helgi Teder, kes suri
18. märtsil
19. a. Helgi Tederil sündisid lapsed Allan Teder, Gunnar Teder ja Maie Teder, kes on end kogu aeg pidanud Johan Pehki lapselapselasteks. Paar aastat enne surma tegi taluomanik Johan Pehk talu Alma Tederi nimele. Tollel ajal kehtinud BES §-de 2481-2500 järgi loeti üheks testamendi vormiks pärimislepingut, mis vormistati vallaasutuses. Pärimist tõendab ka asjaolu, et pärast Johan Pehki surma asus talu pidama Alma Teder, st ta võttis pärandi vastu. Tartu Maakohtu
20. märtsi
21. a otsusega jäeti A. Tederi avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks rahuldamata tõendamatuse tõttu. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tühistas maakohtu otsuse osas, millega põlvnemise fakti tuvastamise avaldus jäeti rahuldamata. Selles osas lõpetas kohus menetluse TsKS § 217 p 1 alusel kuna asi ei kuulu tsiviilkohtumenetluse korras kohtu pädevusse. Otsuse põhjenduse kohaselt toimub hagita menetlus põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma siis, kui hagejal ei ole teisiti võimalik seda fakti tõendavat dokumenti saada. Hageja esitas ringkonnakohtule EELK Rõngu koguduse diakoni poolt allakirjutatud ja pitsatiga dokumendi koguduse 1913-
22. a hõlmava meetrikaraamatu kande väljavõtte kohta, mille kohaselt Pehk Johanil ja Pehk Anil on tütar PehkAlma. Vastavalt TsMS §-le 278 lg 2 saab avalduse täisealise põlvnemise tuvastamiseks isast, kes on surnud, esitada üksnes isik, kes enda põlvnemise tuvastamist taotleb. Avaldaja ei taotlenud mitte enda, vaid oma vanaema põlvnemise tuvastamist. Kassatsioonkaebuses palus Allan Teder tühistada ringkonnakohtu otsuse menetluse lõpetamise osas ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluse lõpetamine ringkonnakohtu poolt ei vasta TsKS §-le 1 lg 1 p 3, mille kohaselt kohus lahendab ka teisi seadusega kohtu pädevusse antud asju. ORAS § 8 lg 6 on erisäte PkS § 42 lg 1 suhtes ning laiendab nende isikute ringi, kel on õigus nõuda põlvnemise tuvastamist omandireformi käigus vara tagastamiseks. Kassaator väitel on põlvnemise tuvastamise kohtuotsus vajalik, et teha muudatus Alma Tederi sünniaktis selle kohta, et ta põlvnes Johan Pehkist. Maie Teder ja Gunnar Teder on nõus kassatsioonkaebuses esitatud väidetega. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et ka omandireformi käigus vara tagastamiseks saab avalduse täisealise isiku põlvnemise tuvastamiseks isast, kes on surnud, esitada üksnes isik, kes enda põlvnemise tuvastamist taotleb.
23. oktoobril
24. a võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 8 täiendamise seaduse, mis jõustus
25. novembril
26. a. Osundatud seadusega täiendati ORAS § 8 lõikega 6 järgmises sõnastuses: "Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 alusel omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamist taotleva isiku vanema või vanavanema põlvnemine isast, kes oli õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik, ei ole varem kindlaks tehtud, võib see isik taotledakohtult põlvnemise tuvastamist perekonnaseaduses sätestatud alustel". Eeltoodu on erisätteks ja laiendab isikute ringi, kellel on õigus nõuda põlvnemise tuvastamist, kui see on vajalik omandireformi käigus vara tagastamiseks. Seega tuvastab kohus omandireformi käigus vara tagastamiseks ka vanavanema põlvnemist, kui seda pole varem kindlaks tehtud. Väljavõtet meetrikaraamatust pole kohtule esitatud. Ringkonnakohtule esitatud EELK Rõngu koguduse diakoni poolt allakirjutatud kirjalikud dokumendid vajavad TsMS § 249 lg 3 järgimiseks kohtu poolt kontrollimist. Nii nimetatud kirjalikud dokumendid kui ka I astme kohtule esitatud perekonnaseisuameti teatised põhinevad EELK Rõngu kiriku meetrikaraamatul, kuid neis sisalduvad andmed on erinevad. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
27. oktoobri
28. a otsus tühistada osas, millega lõpetati menetlus põlvnemise fakti tuvastamises ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Allan Tederile
29. novembril
30. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa