← Eesti

3-2-1-33-99

3-2-1-33-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. märtsil
  2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, AS Beneventum esindajate pankrotihaldur I. Leppiku ja vandeadvokaat K. Bachmanni ning AS Repo Vabrikud esindaja vandeadvokaat J. Kirikali osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. veebruaril
  4. a AS Beneventum kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. novembri
  6. a otsuse AS Beneventum (pankrotis) hagis AS Repo vastu 4 168 586 krooni 60 sendi nõudes. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt palus AS Beneventum (pankrotis)
  7. märtsil
  8. a esitatud hagis TsK § 242 lg 1 ja § 231 lg 1 alusel AS-lt Repo Vabrikud välja mõista 4 168 586 krooni, sealhulgas 3 688 000 krooni ostetud naftasaaduste eest ja maksmisega viivitamise eest viivist 480 586 krooni. RE Eesti Kütus müüs
  9. detsembril
  10. a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel RAS-le Püssi PPK ajavahemikus
  11. märts
  12. a kuni
  13. oktoober
  14. a naftasaadusi 3 688 000 krooni eest. Ostu eest jättis RAS Püssi PPK tasumata. RE Eesti Kütus loovutas RAS-i Püssi PPK võla nõudeõiguse
  15. jaanuaril
  16. a Rahvuslikule Puhta- ja Rakenduskeemia Fondile (fond) ja samal päeval loovutas fondnõude AS-le Beneventum. Eesti Erastamisagentuur müüs
  17. jaanuaril
  18. a RAS-i Püssi PPK varad AS-le Repo Vabrikud, väljaarvatud ostu-müügilepingu lisas F loetletu. RE Eesti Kütus nõuet ei olnud ostu-müügilepingu sõlmimise ajal lepingu lisas F märgitud. Eesti Erastamisagentuuri ja AS-i Repo Vabrikud
  19. mai
  20. a kokkuleppe kohaselt täiendati
  21. jaanuaril
  22. a sõlmitud RAS-i Püssi PPK erastamise ostumüügilepingu lisa F punktiga 10, millega välistati erastamise ostu-müügilepingust RAS-i Püssi PPK võlg 3 688 000 krooni RE-le Eesti Kütus ja sellega kaasnevad kohustused. Kohtla-Järve Linnakohtu
  23. novembri
  24. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hagi ei ole põhjendatud. Eesti Erastamisagentuur müüs AS-le Repo Vabrikud
  25. jaanuaril
  26. a RAS-i Püssi PPK varad, võlgnevused ja kohustused. RAS-i Püssi PPK võlg 3 688 000 krooni RE-le Eesti Kütus oli kustutatud ja välja viidud RAS-i Püssi PPK bilansist Majandusministeeriumi
  27. veebruari
  28. a kirja nr 5/417 alusel seoses Majandusministeeriumi haldusalas olnud riiklike ettevõtete ja riiklike aktsiaseltside aegunud debitoorsete ja kreditoorsete võlgnevuste korrastamisega. Sellest tulenevalt täiendasid Eesti Erastamisagentuur ja AS Repo Vabrikud
  29. mail
  30. a erastamise ostumüügilepingu lisa F punktiga 10, mille kohaselt välistati AS-le Repo Vabrikud müüdud võlgade ja kohustuste hulgast võlg 3 688 000 krooni RE-le Eesti Kütus. Kohus leidis, et erastamise ostumüügilepingu pooled olid õigustatud lepingut täiendama. Hageja ei tõendanud, et ta on õigustatud esitama AS Repo Vabrikud vastu erastamise ostu-müügilepingust tulenevaid nõudeid. Viru Ringkonnakohtu
  31. veebruari
  32. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks linnakohtusse protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas
  33. juuni
  34. a otsusega ringkonnakohtu otsuse TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saatis asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et alused asja saatmiseks esimese astme kohtusse puudusid. Viru Ringkonnakohus jättis
  35. novembri
  36. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Linnakohtu otsusega on tuvastatud, et
  37. jaanuaril
  38. a RAS Püssi PPK tervikvara ostu-müügilepingu sõlmimisel olid pooled teadlikud sellest, et RAS Püssi PPK võlgnevus RE Eesti Kütus ees oli Majandusministeeriumi
  39. veebruari
  40. a kirja nr 57/417 alusel kustutatud, s.t ostumüügilepinguga üle võetud kohustuste hulgas polnud RAS-i Püssi PPK võlgnevust RE-le Eesti Kütus. Ringkonnakohus asus seisukohale, et RAS Püssi PPK ja RE Eesti Kütus puhul oli tegemist 100% riigi omanduses olevate ettevõtetega ning Majandusministeeriumil oli õigus kustutada ministeeriumi haldusalas olevate ettevõtete võlgnevusi üksteisele. RAS Püssi PPK võlga ei kantud üle AS-le Repo Vabrikud TsK § 220 lg 1 tähenduses, sest Eesti Vabariik RAS Püssi PPK ja RE Eesti Kütus ainuomanikuna kustutas nende ettevõtete vahelise võlgnevuse enne RAS Püssi PPK tervikvara erastamist. Hageja esitatud õiend vastastikku kinnitatud võla kohta
  41. märtsi
  42. a seisuga ei tõenda, et RAS-l Püssi PPK oleks tema tervikvara erastamisel olnud võlgnevust RE-le Eesti Kütus. Apellatsioonikohus nõustus kostja esindaja seletusega, et nimetatud õiend on koostatud lähtuvalt Majandusministeeriumi
  43. veebruari
  44. a kirjast nr 5/417, millega ministeerium kohustas oma haldusalas olevaid riiklikke ettevõtteid ja aktsiaseltse võtma
  45. märtsi
  46. a nõupidamisele kaasa ettevõtete omavaheliste nõuete ja võlgade kliiringu alla minevate summade kohta vastastikku kinnitatud võlgade õiendid. Kassatsioonkaebuse esitas AS Beneventum, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse protsessinormide rikkumise ja materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu ning saata asi uueks läbivaatamiseks teisele ringkonnakohtule. Kohus on rikkunud TsMS §-des 227 lg 1 ja 228 sätestatut, osundamata seadusele või selle alusel antud õigusaktile, mille kohaselt RAS Püssi PPK ja RE Eesti Kütus olid 100% riigi omanduses olevad ettevõtted ja Majandusministeeriumil riigi esindajana oli õigus kustutada oma haldusalas olevate ettevõtete võlgu. Sellist õigust Majandusministeeriumil polnud, sest riigiettevõtte põhimääruse p 10 kohaselt oli riigiettevõtte kõrgem organ haldusnõukogu ja p 15 järgi juhtis ja korraldas riigiettevõtte tööd ning esindas riigiettevõtet direktor. Riigiettevõtte põhimäärus ei näe riigiettevõtte organina ja pädevuse kandjana ette Majandusministeeriumi. Kohus pole osundanud õigusaktidele, millest tulenevalt ta ei nõustunud hageja seisukohaga, et Majandusministeeriumil puudus pädevus RE Eesti Kütus nõuete käsutamiseks ja võlgade tasaarvestamiseks. Samuti on tähelepanuta jäetud hageja väide, et kohustise lõppemise seisukohast ei oma tähtsust Majandusministeeriumi teade võlgnevuste bilansist väljaviimise kohta. Ringkonnakohus kasutas tõendina poole esindaja seletust. TsMS § 113 lg 1 kohaselt loetakse tõendiks vaid seadusliku esindaja seletus. Täpsustamata, millist liiki esindajaga oli tegemist, on kohtuotsus tõendite lubatavuse seisukohalt kontrollimatu. Ringkonnakohus on eksinud TsMS § 93 vastu, lugedes võla kustutamise ja seega kohustise lõppemise tõendatuks poole esindaja ütlustega. Samuti on apellatsioonikohus vastuolus AÕS § 6 kuni
  47. märtsini
  48. a kehtinud redaktsiooniga lugenud riigiettevõtte vara omanikuks riigi. Vastustaja AS Repo Vabrikud leiab, et kassatsioonkaebuse meelevaldsed väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad kaebuses ja vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et kaebus ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 353 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsioonkaebuse alusel materiaal- ja protsessiõiguse normide kohaldamist. Vabariigi Valitsuse
  49. detsembri 1990.a määrusega nr 264 kinnitatud ja
  50. juuli 1992.a määrusega nr 198 muudetud "Riigiettevõtte haldusnõukogu põhimääruse" p 1 kohaselt oli riigiettevõtte kõrgeimaks organiks tema asutaja. Sellest tuleneb, et
  51. a veebruaris-märtsis riiklike ettevõtete üleviimisel uutele organisatsioonilistele vormidele (ettevõtlusreformi perioodil) oli Majandusministeeriumil RE Eesti Kütus kõrgeima organina õigus esindada riigiettevõtet nõudest loobumisel ja tasaarvestuse tegemisel. Seega tuleb asuda seisukohale, et Majandusministeerium loobus RE Eesti Kütus nimel nõudest RAS"i Püssi PPK vastu, mis lõpetas nendevahelise kohustise kooskõlas TsK §-ga 238 lg
  52. Alusetu on kassatsioonkaebuse p-s 6 esitatud väide apellatsioonikohtu poolt TsMS §-des 95 ja 228 kehtestatu rikkumise kohta, kuna kohus ei võtnud seisukohta kohtuistungil esitatud väidete kohta. Apellatsioonikohtu istungi protokoll ei sisalda kassatsioonkaebuses väidetut. Samuti vaatab apellatsioonikohus asja kooskõlas TsMS §-s 319 sätestatuga läbi apellatsioonkaebuse alusel. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus luges võla kustutamise ja kohustise lõppemise tõendatuks poole esindaja seletusega. Kohustise lõppemise on kohus lugenud tõendatuks kohtuotsuses viidatud kirjalike tõenditega. Küll on kohus jõudnud samale järeldusele kostja esindajagaselles, et õiend vastastikku kinnitatud võla kohta
  53. märtsi
  54. a seisuga koostati esitamiseks Majandusministeeriumile viimase nõudel. Kuna võlanõudest loobudes tegutses Majandusministeerium RE Eesti Kütus organina, siis ei oma asjas tähtsust, kes oli riigiettevõtte vara omanik. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1 kolleegium o t s u s t a s: Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  55. novembri 1998.a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.