3-2-1-37-99

3-2-1-37-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas kirjalikus menetluses
3. märtsil
4. a läbi AS Natural kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsuse AS Mets & Puu hagis AS Natural vastu põhivõla 882 744 krooni 5 sendi ja 232 384 krooni 65 sendi viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt pidi AS Mets & Puu
7. märtsil
8. a sõlmitud lepingu järgi müüma AS-le Natural okaspuupalki hinnaga 700 krooni tm, haavapalki hinnaga 350 krooni tm, lepapalki hinnaga 250 krooni tm ja laastu hinnaga 92 krooni m
9. Ostja kohustus puidu eest maksma arvetel märgitud tähtaegade jooksul ja maksmisega viivitamise korral pidi kostja maksma viivist 2,5% iga viivitatud päeva eest. Hageja andis palgid üle vastavalt lepingule, kuid kostja jättis vastuvõetud palkide eest maksmata 882 744 krooni ja 5 senti. Hageja palus välja mõista nimetatud summa ja lisaks maksmisega viivitamise eest 232 384 krooni 65 senti. Järva Maakohus rahuldas
10. veebruari
11. a otsusega hagi osaliselt. AS-lt Natural mõisteti välja AS Mets & Puu kasuks põhivõlg 882 744 krooni 5 senti. Kohus leidis, et viivise nõue ei kuulu rahuldamisele, sest lepingu p 5 käsitleb tähtaja ületanud maksetelt intresside, mitte viivise saamist. Kohus ei arvestanud kostja vastuväiteid suhetest teiste tehingute ja kokkulepete järgi, sest vaidluse aluseks on
12. märtsil
13. a sõlmitud lepingu täitmine. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidega 10.-
14. juuli
15. a nr 6, 7.-
16. juuli
17. a nr 7, august
18. a nr 8 ja saatelehtedega oktoober - november
19. a nr 1 ja november
20. a nr 2 palkide üleandmise kostjale. Pooled täitsid
21. märtsi
22. a lepingut vaatamata palkide tegeliku hinna mittevastavusele lepingus märgitud hindadele. Pooltel oli huvi ja tahe lepingut täita. Seda tõendab nende kokkulepe palkide hinna osas ja hilisem võla tasumise maksegraafik, mida kostja ka täitma asus. AS Mets & Puu ning AS Natural esitasid kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis
23. oktoobri
24. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja kaebused rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuste väited ei saa olla lõppjärelduses õige kohtuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis tähelepanuta poolte teised võlasuhted
25. aastal. Nõude tõenduseks esitatud arved, saatelehed ja aktid kinnitavad samuti
26. märtsi
27. a lepingust erinevate tingimustega kokkulepete olemasolu. Kohus jättis tähelepanuta kostja väited, et
28. märtsi
29. a ostu-müügileping ja esitatud kirjalikud tõendid ei ole omavahel seostatavad. Samuti tegi kohus valed järeldused tunnistajate ütlustest, pidades poolte esindajate suulisi kokkuleppeid kirjalikus vormis tehtud tehingu muutmiseks. Arved esitati vastavalt varem suuliselt kokku lepitud tingimustele. Hageja on tõendanud eelnevalt kokku lepitud kvaliteedi ja hinnaga palkide üleandmise- vastuvõtmise, kuid kostja ei ole tõendanud palkide eest raha maksmist. Tasumata on 882 744 krooni 5 senti ja selle summa on maakohus kostjalt õigesti välja mõistnud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et seadusest erineva suurusega viivise nõudmiseks pidid pooled eelnevalt kirjalikult kokku leppima. Kuna kohaldamisele ei kuulu
30. märtsi
31. a leping, siis ei ole vaja lepingu p 5 tõlgendada. Kassatsioonkaebuse esitas AS Natural, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 231 lg
32. Täiesti valedele motiividele rajatud otsus ei saa olla lõppjäreldustes õige. Kostja esitas apellatsioonkaebuse nii otsuse põhjendava osa kui ka otsuse resolutsiooni peale. Ringkonnakohus jättis vaidlustatavas otsuses põhjendava osa seaduslikkuse üle seisukoha võtmata. Samas on ringkonnakohus enamiku apellatsioonkaebuse motiive leidnud olevat põhjendatud. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 319 lg 1 nõudeid. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Hageja esitas hagi üksnes ja ainult
33. märtsi
34. a lepingu alusel nelja arve väidetavalt maksmata jätmise tõttu. Ringkonnakohus on võtnud aluseks poolte kõikvõimalikud suhted. Hagiavaldusele lisatud arved ning nendel märgitud puit ei olnud ega saanudki olla seotud
35. märtsi
36. a lepinguga, sest lisatud arvetel oli lepingust erinev hind. Ringkonnakohus on otsuses oluliselt ületanud
37. mail
38. a hagis esitatud nõude piire. Kohus on ära unustanud, mida ja millisel alusel hageja hagis nõudis ehk hagi aluse ja eseme. Kui poolte vahel olidki väidetavad teised kokkulepped, ei saanud hagi rahuldamisel juhinduda
39. märtsi
40. a lepingust. Hageja ei muutnud menetluse käigus hagi aluseks olnud asjaolusid. Vastustaja leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse muutmiseks. Põhjendamatu on kassaatori viide TsMS § 231 lg-le 4, sest kassatsiooni korras vaadatakse läbi üksnes teise astme kohtu lahend. Kassaatori poolt muude suhete üle vaidluse püstitamine nõuab vastavasisulise hagi esitamist. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole maakohtu otsuse põhjenduste suhtes otsust teinud. Samas on väär kassatsioonkaebuse viide TsMS § 231 lg-le 4, mis sätestab nõuded esimese astme kohtu otsuse põhjendavale osale. Nõuded ringkonnakohtu otsuse sisule sätestab TsMS §
41. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsuse tervikuna. Apellatsioonikohus on aga võtnud kohtuotsuses seisukoha ainult maakohtu otsuse resolutsiooni kohta, jättes seisukoha võtmata otsuse kohta tervikuna. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 319 lg 1 nõudeid. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. AS Mets & Puu esitas hagi
42. märtsi
43. a lepingust tulenevalt nelja arve alusel raha sissenõudmiseks. Seega nõudis hageja kostjalt kohustuse täitmist selle lepingu alusel. Kostja vaidles hagile vastu. Esimese astme kohus tuvastas, et pooled täitsid
44. märtsi
45. a lepingut, vaatamata palkide tegeliku hinna mittevastavusele lepingus kokkulepitud hinnale ning kostja võttis palgid vastu, kuid jättis nende eest osaliselt maksmata. Kuna kostja ei tõendanud arvete maksmist, kohus rahuldas hagi. AS Natural vaidlustas maakohtu otsuse põhjusel, et hagi aluseks olev
46. märtsi
47. a leping nägi ette kindla kvaliteediga palgi müümise ja seda lepingut ei ole pooled muutnud. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et poolte vahel olevad teised tehingud ja kokkulepped ei olnud hagi ega AS Natural apellatsioonkaebuse põhjenduste aluseks. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
48. oktoobri
49. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada AS-le Natural
50. novembril
51. a makstud kautsjon 8827 (kaheksa tuhat kaheksasada kakskümmend seitse) krooni ja 40 senti. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik