indaja vandeadvokaat R. Teeveeru ning kostjate J. Koorti ja Ü. Vei
indaja vandeadvokaat K. Kuusmaa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
itatud hagi kohaselt tagastati Tartu Linnavalitsuse
juulini
Veiga ja J. Koortiga sõlmitud üürilepingud alates
itatud hagi ja palus lugeda Ü. Veiga sõlmitud üürileping lõppenuks ning Ü. Vei koos tema perekonnaliikmetega välja tõsta ka
§-de 38, 41 lg 1 p 3, 46, 54 lg 1 p 2 alusel, sest Ü. Vei on koos perekonnaga lahkunud Eestist ning elama asunud Soome Vabariiki ning ta on üürileandja loata andnud korteri kasutada teistele isikutele. Kohus kaasas kostjatena üürnike täisealised perekonnaliikmed Raili Vei, Asta Koorti ja Raili Koorti. Kostjad vaidlesid hagile vastu. J. Koort leidis, et hageja tahe asuda Eestisse ei ole tõendatud. 1996. aastal vabanes majas 2-toaline korter, kuhu asus elama hageja
indaja Anne Luik. Ü. Vei väitis, et ta ei ole lahkunud mujale alaliselt elama. Enn Vei elab korteris ajutiselt, allüürisuhet temaga ei ole. Tartu Linnakohtu 11. mai 1998. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt teatas hageja
indaja
itatud töölepingute kohaselt on Ü. Vei ja R. Vei töösuhe tähtajaline. Samuti on tõendamata, et kostja ja E. Vei vahel oleks allüürisuhe. Korteris on Ü. Vei perekonna asjad. E. Vei kasutab Ü. Vei korterit viimase loal, kuni Ü. Vei on Soomes. E. Vei on Kungla 1a-1 ajutine elanik. Ü. Vei on rikkunud
lg 2, mis aga ei ole eluruumist väljatõstmise aluseks
Ü. Veiga sõlmitud üürilepingus ei ole sätet ajutiste elanike majutamise kohta. Seega ei ole Ü. Vei rikkunud üürilepingut, mis võiks olla uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise aluseks
Tartu Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et hageja täiskasvanud poega ei saa lugeda hageja perekonnaliikmeks, sest ta ei ela koos hagejaga ning tal on oma perekond. Ei ole piisavalt tõendatud, et T. Luik soovib koos oma perekonnaga Eestisse elama tulla ning asuda elama ühes leibkonnas hagejaga. Üürniku või tema perekonnaliikme alaliselt lahkumine eluruumist
mõttes on üürilepingut ühepoolselt lõpetav õigusliku tähendusega tegu, mis peab sisaldama üürilepingu lõpetamise tahtlust. Ainuüksi asjaolu, et Ü. Vei elab koos perekonnaga Soome Vabariigis, ei anna alust väita, et ta on Kungla 1a-1 korterist alaliselt lahkunud. Hageja tuginemine
septembrit 1997. a vaielnud selle vastu, et E. Vei elab Kungla 1a-1 korteris. Selles korteris on E. Vei elanud mitu aastat ja tasunud hageja
indajale A. Luigele üüri ja kommunaalteenuste eest. Linnakohus on õigesti leidnud, et allüürisuhet tõendab kirjalik allüürileping. Hageja pole tõendanud, et E. Vei tasus üüri ja kommunaalteenuste eest oma vahenditest. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi. Kuna Ü. Vei elab Soome Vabariigis juba aastaid, on seal korduvalt oma töölepingut pikendanud ning tema lapsed käivad seal koolis, siis on Ü. Vei valinud endale uue elukoha. Ringkonnakohus ei ole tähelepanu pööranud hageja väitele, et vastavalt TsÜS § 21 lg-le 1 loetakse isiku elukohaks kohta, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Kohtud on kindlaks teinud, et Ü. Vei elab Soomes. Seega on ta avaldanud uut elukohta valides soovi üürileping lõpetada, mida ta ongi teinud.
kohaselt loetakse üürileping lõppenuks, kui üürnik asus alatiseks elama teise elukohta.
lg 1 p 2 sätestab, et üürniku poolt eluruumi allüürile andmine kehtivat korda rikkudes, on aluseks üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ning üürniku väljatõstmiseks. Kohus tegi kindlaks, et E. Vei elab Kungla 1a-1 korteris mitu aastat ning on maksnud üüri ja kommunaalteenuste eest. Kuna E. Vei elab korteris juba aastaid, siis ei saa teda pidada ajutiseks elanikuks. Ka ajutiste elanike majutamise korra rikkumise puhul tuleks kohaldada allüürile andmise korra rikkumise kohta käivaid sätteid, sest
Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole tähelepanu väärivad apellatsioonkaebuse põhjendused ja kaebuses viidatud tõendid, millega kinnitati hageja soovi asuda elama Kungla 1a elamusse. Ringkonnakohus on vaid märkinud, et tõendatud ei ole T. Luige soov asuda elama Eestisse. Hagejal ei ole Tartus teist elamispinda ning seetõttu ei ole kohtutel asjakohane nõuda hageja kodumaale naasmise soovi tõendamist. Vastustajad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu. Vastustajad leiavad, et 1995. aastal vabanenud korteri kinkimisega K. Luigele, lõi kassaator sihilikult olukorra, et temale kuuluvas majas vaba eluruumi ei ole. Ü. Vei on ajutiselt lahkunud Soome, kus ta töötab. Tööst pikematel vaheaegadel elab ta Kungla 1a-1 eluruumis. E. Vei ei ole allüürnik, vaid ajutine elanik. Üüri ja kommunaalmakseid on Ü. Vei tasunud oma vahenditest. Kolleegiumi istungil palus hageja
indaja kassatsioonkaebuse rahuldada selles toodud motiividel, kostjate J. Koorti ja Ü. Vei
indaja pidas ringkonnakohtu otsust õigeks ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel osalisele tühistamisele materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Hageja vaidlustas Ü. Vei eesõigust uue üürilepingu sõlmimisele muu hulgas ka selle tõttu, et Ü. Vei on andnud üürileandja loata korteri kasutada teistele isikutele. Linnakohus leidis, et kuna üürilepingus puudub säte ajutiste elanike majutamise kohta, siis ei ole Ü. Vei rikkunud üürilepingut, mis võiks olla uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise aluseks
Apellatsioonikohus jättis
imese astme kohtu otsuse muutmata.
lg 1 p 1 kohaselt võib üürileandja üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele lepingu tähtaja möödumisel kohtus vaidlustada, kui üürnik jättis korduvalt täitmata oma lepingujärgsed kohustused või rikkus lepingu tingimusi. Ebaõige on kohtu seisukoht, et selle sätte järgi võib üürileandja vaidlustada üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele vaid lepingus nimetatud tingimuste rikkumise korral. Kuna üürnik on kohustatud täitma ka seaduses sätestatud eluruumi üürilepingu tingimusi, siis
lg 1 p 1 mõtte kohaselt võib üürileandja vaidlustada üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele ka juhul, kui üürnik on rikkunud eluruumi üürilepingu tingimusi, mis on sätestatud elamuseaduses. Üheks seaduses sätestatud eluruumi üürilepingu tingimuseks on see, et üürnik võib üüritud eluruumi majutada ajutisi elanikke tähtajaga üle pooleteise kuu ainult üürileandja nõusolekul (
lg 2) ning selle tingimuse rikkumine annab üürileandjale õiguse vaidlustada üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele
Kassatsioonkaebuses
§-le 54 lg 1 p 2 ja §-le 53 tuginemine ei ole asjakohane. Hagiavalduses palus hageja lugeda Tartus Kungla 1a-1 ja Kungla 1a-2 eluruumide kasutamiseks sõlmitud üürilepingud tähtaja möödumisel 1. juulil 1997. a lõppenuks ja seoses sellega kostjad eluruumidest välja tõsta. Seega ei ole
itatud hagi ei üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks üürileandja algatusel, mida reguleerib
, ega ka üürilepingu lõppenuks lugemiseks alates üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete lahkumise päevast, millisel juhul kuulub kohaldamisele
. Kuna apellatsioonikohus ei hinnanud tõendeid
imese astme kohtust erinevalt ja jättis linnakohtu otsuse muutmata, siis ei pidanud apellatsioonikohus TsMS § 330 lg 5 kohaselt otsuses linnakohtu otsuse põhjendusi kordama. Apellatsioonkaebuse põhjendustele on ringkonnakohtu otsuses vastatud. Kohtu järeldusi vaidlusaluste eluruumide kasutamiseks sõlmitud üürilepingute tähtaja osas pole kaebuses vaidlustatud. Hageja kassatsiooniastme advokaadikulu 3986 krooni väljamõistmine otsustatakse asja sisulisel läbivaatamisel. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.