3-2-1-57-99

3-2-1-57-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi kirjalikus menetluses
3. mail
4. a OÜ V. Lutsu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. jaanuari
6. a otsuse OÜ V. Lutsu hagis OÜ Paldiski Kinnisvarahooldus vastu 1 006 908 krooni 50 sendi saamiseks. ME Paldiski Kinnisvarahooldus ja Pakri Kinnisvarahoolduse OÜ sõlmisid
7. augustil
8. a tööettevõtulepingu, mille kohaselt viimane kohustus tegema ME Paldiski Kinnisvarahoolduse hallatavate hoonete hooldus- ja remonditöid, hooldama kanalisatsiooni- ja veesüsteemi objekte ning tegema heakorratöid. Pooled lõpetasid selle lepingu ennetähtaegselt
9. detsembril
10. a. Sama lepingu järgi võlgnes kostja lepingu lõpetamise ajaks Pakri Kinnisvarahoolduse OÜ-le 565 044 krooni 6 senti.
11. jaanuaril
12. a loovutas Pakri Kinnisvarahoolduse OÜ oma nõude AS-le D"ekers, kes omakorda loovutas selle
13. detsembril
14. a OÜ-le V. Luts, kes sellest lähtudes palus mõista kostjalt välja lepingulise võlgnevuse 565 044 krooni 6 senti ning viivised (lepingu kohaselt 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas) ajavahemiku
15. jaanuar
16. a kuni
17. veebruar
18. a eest 441 864 krooni 40 senti. Nõude kogusumma oli 1 006 908 krooni 50 senti. Harju Maakohus jättis
19. oktoobri
20. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et nõude loovutamine TsK § 216 lg 1 alusel on lubatud vaid siis, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga.
21. augustil
22. a sõlmitud tööettevõtulepingu punkti 1.3 järgi ei võinud lepingu pooled loovutada lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. Nõude loovutamiseks kostja nõusolekut ei olnud. Kohus leidis, et nõude loovutamine on tühine seetõttu, et on rikutud oluliselt seadust, kui ka seetõttu, et see on vastuolus heade kommetega. Kohtuotsuse kohaselt puudus hagejal nõudeõigus, mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks hinnata teisi poolte esitatud argumente. Tallinna Ringkonnakohus jättis
23. jaanuari
24. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Otsuse motiivide kohaselt tugines kohus õigesti nõude aluseks olevale lepingule, mille kohaselt lepingujärgsete õiguste ja kohustuste üleandmine ei olnud poolte nõusolekuta lubatud. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse järeldused täiendavat motiveerimist ei vaja.
25. augustil
26. a sõlmitud lepingu punkti 1.3 kohaselt ei tohtinud kumbki pool teise poole nõusolekuta lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda. Kõnealune leping lõppes küll
27. detsembril
28. a , kuid ka pärast seda tuleb juhinduda lepingust, millest nõuded tulenevad. Hageja palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse, kuna kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Otsusest ei nähtu materiaalõiguse norm, mille alusel kohtud leidsid, et nõude loovutamisele lepingus kehtestatud piirang jääb olenemata poolte kokkuleppest jõusse ka pärast lepingu lõppemist. Hageja leidis, et pooled võtsid endale kohustuse mitte üle anda kolmandale isikule lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta terve lepingu kehtivuse aja jooksul. Hiljem lõpetasid pooled lepingu ennetähtaegselt
29. detsembrist
30. a. Arusaamatu on kohtu järeldus, et lepingu teatud tingimus jääb kehtima vaatamata mõlema poole selgelt väljendatud tahtele lõpetada lepingu kehtivus tervikuna. Ringkonnakohus ei ole käsitlenud oma otsuses apellandi väiteid protsessiõiguse normide olulisest rikkumisest maakohtu poolt. Maakohtule esitatud hagis paluti kostjalt välja mõista 1 006 908 krooni 50 senti. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonikohus lahendas pooltevahelise vaidluse üksnes 104 214 krooni 39 sendi ulatuses. Otsusest ei nähtu, miks lahendati apellatsioonkaebus just nimetatud summa ulatuses. Seega on tegemist protsessiõiguse normide olulise rikkumisega, mis viis asja ebaõigele lahendamisele. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kostja leidis, et kummalgi lepingupoolel ei olnud õigust loovutada lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. Kostja on seisukohal, et AS D"ekers ja OÜ V. Luts nõude loovutamise tehingud olid suunatud lepingu rikkumisele ja olid heade kommete vastased ning seega TsÜS 66 lg 1 ja lg 2 kohaselt tühised. Kostja arvab, et ringkonnakohtu poolt nimetatud haginõude summa 104 214, 39 krooni puhul on tegemist trükiveaga, mitte maakohtu lahendi muutmisega. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu otsusega on võetud seisukoht üksnes 104 214 krooni 39 sendi osas, vaatamata sellele, et pooled vaidlesid kokku 1 006 908 krooni 50 sendi üle ja apellatsioonkaebus oli esitatud kogu otsuse peale. Ülejäänud summa osas ei ole ringkonnakohtu otsuses mingit põhjendust esitatud. See ei ole kooskõlas TsMS §-ga 319 lg
31. Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebuse väide selle kohta, et kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Poolte kohustise tekkimise alus oli kooskõlas TsÜS §-ga 58 tööettevõtuleping. Selle lepingu alusel tekkis OÜ Paldiski Kinnisvarahooldusel kohustus tasuda nende tööde eest, mida lepingu järgi tema tellimusel tegi Pakri Kinnisvarahoolduse OÜ. Sama lepinguga leppisid pooled kokku ka selles, et kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. Sellest lepingust tekkis OÜ Paldiski Kinnisvarahoolduse kohustus võlg tasuda ja Pakri Kinnisvarahooldus OÜ-l õigus nõuda kohustuse täitmist. Seda nõudeõigust ta ei tohtinud lepingu kohaselt kellelegi teisele loovutada. Asjaolu, et pooled loobusid hiljem alates
32. detsembrist
33. a teineteise teenustest ja lõpetasid lepingulise kohustise kooskõlas TsK §-ga 238, ei lõpetanud ega muutnud lepingu alusel tekkinud kohustust, mis keelas nõude loovutamise kooskõlas TsK §-ga
34. Lepingu alusel tekkinud kohustus tuleb täita selle lepingu tingimuste kohaselt. Ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine on TsK § 174 järgi keelatud. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
35. jaanuari
36. a otsus tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Leonid Jakersonile
37. veebruaril
38. a tasutud kautsjon 10 069 (kümme tuhat kuuskümmend üheksa) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa