lg 2 kohaselt on kindlustuse objektiks tsiviilvastutus, mis kaasnes sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. A. Nurmeots juhtis kaubikut hageja poolt antud volikirja alusel ja seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega tekkis temal tsiviilvastutus. Tsiviilvastutust ei tekkinud sõiduautot juhtinud A. Kurvitsal ega ka hagejal. Kostja leidis, et kahju eest peab vastutama TsK § 458 alusel suurema ohu allika omanik, s.o hageja. Kuna mõlema sõiduki omanik oli hageja, siis peaks hageja kahju hüvitama iseendale.
lg 1 järgi on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest, kui kannatanu ja kahju eest vastutav isik langevad kokku. Harju Maakohus rahuldas 23. oktoobri 1998. a otsusega hagi
Otsuse põhjenduste kohaselt on
lg 2 järgi liikluskindlustuse objektiks tsiviilvastutus, mis kaasneb sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. Seega on kindlustatud mitte ainult hageja, vaid ka hageja sõidukit juhtima volitatud isikute tsiviilvastutus. Hagejale liikluskahju hüvitamisest keeldumise aluseks ei saa olla
lg 3 p 2, sest selle sätte alusel võib keelduda ainult liikluskahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi poolt juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud liikluskahju hüvitamisest. Ka ei saa hagejale kahju hüvitamisest keeldumise aluseks olla
Kahju tekkimise eest oli vastutav autot juhtima volitatud isik A. Nurmeots. Tallinna Ringkonnakohus jättis
lg 2 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusobjektiks tsiviilvastutus, mis kaasneb sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku (kindlustatu) poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. Seega leidis kohus õigesti, et kindlustatud on mitte ainult hageja kui sõiduki omaniku, vaid ka sõidukit juhtima volitatud isiku tsiviilvastutus. Vaatamata sellele, et mõlema avariis osalenud auto omanik on hageja E. Kurvits, kuulub liikluskahju
§-de 1 lg 2 ja 27 lg-te 1ja 5 järgi kostja kui liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja poolt hüvitamisele, mida kohus on otsuses piisavalt motiveerinud. Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kostja leiab, et kohus ei ole põhjendanud, miks hagejal on õigus vastupidiselt liikluskahju hüvitamist reguleerivale seadusesättele saada liikluskahju hüvitist. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et sõidukit volituse alusel juhtinud isiku poolt sõiduki omanikule tekitatud kahju kuulub liikluskindlustuslepingu alusel hüvitamisele.
lg 3 p 2 kohaselt ei hüvitata liikluskahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi poolt juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud liikluskahju ning seda olenemata sellest, millist vara kahjustati. Vastuses kassatsioonkaebusele hageja ei nõustu kassatsioonkaebusega. Hageja leiab, et
lg 1 kohaselt hüvitatakse liikluskahju isikule, kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega. Hageja oleks võinud kahju hüvitamist nõuda ka A. Nurmeotsalt, kuid viimase tsiviilvastutus oli vastavalt kohustusliku liikluskindlustuse lepingule kaitstud. Kolleegium leidis, et alus apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub. Ringkonnakohus tuvastas, et liikluskahju tekitas kaubikut Toyota juhtinud A. Nurmeots. Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et sõidukit avariisituatsioonis juhtinud A. Nurmeotsa vastutus oli kindlustatud. Seepärast ei ole alust kindlustusandjat
lg 3 p 2 alusel vabastada kahju hüvitamisest teise kindlustusjuhtumis osalenud sõiduki omanikule, kelleks osutus seesama isik, kellele kuulus ka liikluskahju tekitamise eest vastutava sõiduki juhi juhitud sõiduk.
lg 1 järgi on kindlusvõtja sõiduki omanik või omaniku poolt volitatud sõidukit tegelikult kasutav isik. Vaidlusalusel juhul oli kindlustaja mõlema kokkupõrkes osalenud sõiduki omanik E. Kurvits. Mõlemat autot juhtisid isikud, keda omanik oli selleks volitanud. Kindlustatud oli
Üks nendest, kaubiku juht A. Nurmeots, oli isik, kes vastutas tekkinud kahju eest.
lg 1 näeb ette liikluskahju hüvitamise kannatanule, kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega. Sama paragrahvi teine lõige välistab kahju hüvitamise selles lõikes nimetatud juhtudel. Need juhud on seotud isikuga, kes vastutab liikluskahju tekitamise eest. Nagu selgub selle lõike esimesest punktist, mõeldakse siin kahju, mida liikluskahju tekitamise eest vastutav isik tekitab juhitud sõiduki omanikule seoses tema juhtida oleva sõiduki vigastuse või enda vigastusega. Seda kahju ei pea kindlustusandja kindlustusvõtjast sõidukiomanikule hüvitama sellele vaatamata, et liikluskahju tekitamise eest vastutava juhi vastutus oli kindlustatud. Käesoleval juhul on liikluskahju eest vastutav kaubiku juht A. Nurmeots. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama kahju, mis tekkis kaubiku vigastustest, kuid peab talle hüvitama selle kahju, mis tekkis hagejal sõiduauto vigastustest. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. veebruari 1999. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed: A. Kull, J. Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.