Obsah (9)

§ 217§ 317§ 182§ 211§ 219§ 5§ 84§ 83§ 335

3-2-1-71-99 MÄÄRUS Tartus 22. juunil 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi kirjalikus menetluses 31. mail 1999. a alaealise Mi

§ 217p 4 alusel hageja loobumise tõttu hagist.

Kohus põhjendas hagist loobumise vastuvõtmist sellega, et pooled saavutasid kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus maksma hüvitist ühekordselt 26 825 krooni ja igakuiselt 835 krooni. Kohus leidis, et hagist loobumine ei riku alaealise Mihkel Majori huve. Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a määrusega nr 172 kinnitatud "Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuste või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra" p 10 kohaselt võib kahju hüvitamise ulatust vähendada, kui töövigastus tekkis mitte ainult organisatsiooni süü läbi, vaid ka kannatanu äärmise ettevaatamatuse tagajärjel. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsuses kriminaalasjas nr II1/398 märgiti, et Märt Majori valis nähtavusele mittevastava sõidukiiruse ja pikivahe eessõitva veoautoga, samuti ei liikunud sõiduraja parempoolsel äärel, soodustades sellega raskete tagajärgede saabumist. Seetõttu on õigustatud ja õiglane hageja poolt nõutud ühekordse väljamakse ja igakuise hüvitise vähendamine poole võrra.
5. detsembril
6. a esitas vandeadvokaat A. Saue erikaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi sisuliseks läbivaatamiseks maakohtule.
7. jaanuaril
8. a esitas lapse ema ringkonnakohtule avalduse, milles palus jätta vandeadvokaat A. Saue esitatud erikaebuse käiguta, kuna ta ei soovi maakohtu määrust vaidlustada ning pole selleks A. Sauet volitanud. Tallinna Ringkonnakohtu
9. veebruari
10. a määrusega lõpetati apellatsioonimenetlus põhjendusega, et lapse ema avaldus erikaebusest loobumiseks on seaduslik.

§ 317lg 1 alusel võib apellant loobuda kaebusest kuni otsuse tegemiseni.

1. märtsil
2. a esitas vandeadvokaat A. Saue erikaebuse Riigikohtule, milles palus tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saata asi läbivaatamiseks Järva Maakohtule. Kaebusele on alla kirjutanud advokaat ja lapse ema. Erikaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud jätnud lapse õigused teadvalt kaitseta. Hagejaks on laps, kelle ema lapse seadusliku esindajana andis advokaadile volitused lapse õiguste kaitseks. Erikaebuse esitas advokaat.

§ 317

lg 1 kohaselt ei saa menetlust lõpetada, kui keegi teine protsessiosaline on kaebuse esitanud. Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui see kahjustab avalikku huvi (

§ 182lg 5). Perekonnaseaduse (Pk

S) § 50 lg 2 ja 4 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma ja vanema õigusi ei või teostada vastuolus lapse huvidega. Ema jättis lapse huvid kaitseta. Lastekaitse seaduse § 3 alusel peab kohus lapse õigusi kaitsma ka siis, kui seaduslikul esindajal on see võimatu. Kohus rikkus

§ 211

lg 1 sätestatut, mille kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata. Maakohtu määruses on tehtud sisuline otsustus Märt Majori süü kohta liiklusavariis ja põhjendati sellega hüvitise vähendamise õigust. Ringkonnakohtu määrusega seadustati maakohtu ebaseaduslik määrus.

§ 219

kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Hagist loobumise vastuvõtmine oli lapse õiguste rikkumine.

§ 182lg 6 kohaselt pidanuks asjasse olema kaasatud eestkosteorgan.

Kostja on ära kasutanud hageja tööalast ja elukondlikku sõltuvust, kuna hageja töötab kostja raamatupidajana ja kostja territoorium kattub valla territooriumiga. Vastuses erikaebusele leidis kostja, et kohtulahendid on õiged. Erikaebuse esitanud advokaat esindas kohtus lapse ema, aga mitte last. Seetõttu ei olnud advokaadil õigust esitada kaebust kohtulahendile. Lastekaitse seaduse §-dest 1 ja 3 ei tulene, et lapsele hüvitise saamise nõue on seotud avalikõigusliku huviga. Lapse ema lapse seadusliku esindajana sõlmis kokkuleppe kostjaga, mida kostja ka täidab. Hagist loobumine ei olnud vastuolus lapse huvidega. Hüvitise mittemaksmisel ei saa seda uuesti hageda, kuid saab siiski esitada hagi kohustise nõuetekohaseks täitmiseks. 5. aprillil 1999. a esitas lapse ema Riigikohtule avalduse, milles palus jätta käiguta advokaadi esitatud erikaebuse Järva Maakohtu 11. detsembri 1998. a määruse tühistamiseks, kuna ta ei soovi määrust vaidlustada, sest PÜ Peetri täidab kokkulepet. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus apellatsioonimenetluse lõpetamiseks tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 5

lg 1 p 1 kohaselt algatab kohus tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset taotleb, samuti selle isiku esindaja avalduse alusel. Selliseks isikuks, kes käesolevas asjas oma õiguse kaitset taotleb, on laps, kelle lepinguline esindaja vandeadvokaat A. Saue esitas kohtule avalduse seoses isa surmaga lapsele toitjakaotushüvitise saamiseks. Lapse ema on lapse seaduslik esindaja (PkS § 50 lg 2). Seaduslik esindaja võib asjaajamise kohtus edasi volitada lepingulisele esindajale (

§ 84lg 9).

Lapse ema andis volitused edasi advokaadile. Advokaat ei esinda kohtus mitte ema, vaid last. Nii seaduslikul kui lepingulisel esindajal on selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab (

§ 83

lg 4) ning seega kasutavad mõlemad esindajad kohtus esindatava tsiviilprotsessiõigusi ja täidavad tsiviilprotsessikohustusi. Maakohus ja ringkonnakohus jätsid igasuguse tähelepanuta

§ 182

lg 6 nõuded, mille kohaselt ei võta kohus vastu alaealise või teovõimetu isiku seadusliku esindaja hagist loobumist ega kinnita poolte kokkulepet, kui hagist loobumine või poolte kokkulepe rikub alaealise või teovõimetu õigusi ja huve; sel juhul kaasab kohus protsessi alaealise või teovõimetu seadusliku esindajana eestkosteasutuse. Vanem on kohustatud kaitsma oma lapse õigusi ja huve ja vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega (PkS § 50 lg 2 ja 4). Kui kohtuprotsessis juhtub, et vanem ei kaitse enam oma lapse õigusi, siis peab seda tingimusteta tegema eestkosteasutus. Kohtud rikkusid protsessiõigusnormi jättes protsessi kaasamata eestkosteasutuse. Asja uuel läbivaatamisel tuleb eestkosteasutus protsessi kaasata. Riigikohus peab vajalikuks juhtida asja menetlenud kohtute tähelepanu menetlusnormi olulisele rikkumisele maakohtus.

§ 211lg 1 kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata.

Maakohus rikkus oluliselt protsessiõigusnormi, tehes menetluse lõpetamise määruses sisulise otsustuse Märt Majori süü kohta liiklusõnnetuses. Kahju hüvitamise ajutise korra p 10 kohaselt vähendatakse kahjuhüvitamise ulatust üksnes siis, kui kannatanu ise oli äärmiselt ettevaatamatu. Otsustada kannatanu äärmise ettevaatamatuse üle saab vaid kõiki tõendeid hinnates ja vaidlust kohtuotsusega lahendades.

§ 335

p 1 kohaselt on Riigikohtu pädevuses ringkonnakohtu lahendite peale esitatud kaebuste kassatsiooni korras läbivaatamine. Seetõttu jätab Riigikohus tähelepanuta Riigikohtule esitatud lapse ema avalduse, milles paluti jätta käiguta advokaadi esitatud kaebus maakohtu määruse tühistamiseks. Juhindudes

§-st 362 p 2, kolleegium määras: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Andres Saue
3. märtsil
4. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja L. Laarmaa Liikmed A. Kull, T. Vernik