← Eesti

3-2-1-74-99

3-2-1-74-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. juunil
  2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja T. Vernik, hageja L. Mihkelsaare esindaja vandeadvokaat R. Napa osavõtul, vaatas avalikul kohtuistungil
  3. mail
  4. a läbi Arvi Uiga kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. märtsi
  6. a otsuse Laine Mihkelsaare hagis Arvi Uiga vastu 251 150 krooni saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid AS Arvi Uiga Voolikuvabrik ja Laine Mihkelsaar
  7. aprillil
  8. a ostu-müügilepingu, mille järgi AS Arvi Uiga Voolikuvabrik müüs L. Mihkelsaarele traktori, järelhaagise ja frontaallaaduri kokku hinnaga 113 000 krooni. Müüja andis kauba hagejale üle ja hageja registreeris end omanikuna Eesti Vabariigi Põllumajandustehnika Inspektsioonis (EPTI). A. Uiga võttis
  9. mail
  10. a L. Mihkelsaarelt traktori, järelhaagise ja frontaallaaduri ära. Kuna A. Uiga ei hüvitanud tekitatud kahju ega tagastanud ka vara, siis esitas L. Mihkelsaar
  11. aprillil
  12. a hagi A. Uiga vastu, milles palus AÕS §-de 40, 43, 45 lg 1, 68, 80, 81 lg 1 ja 92 lg 1, TsÜS § 58, TsK §-de 448 lg 1 ja 461 alusel välja mõista kostjalt kahjuna traktori, haagise ja frontaallaaduri maksumuse 202 000 krooni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tasus hageja müüjale
  13. mail
  14. a maksekorraldusega 113 000 EVP krooni ja hiljem esindaja kaudu 96 000 krooni sularahas.
  15. aprillil
  16. a kanti ta traktori ja haagise omanikuna EPTI registrisse.
  17. mail
  18. a viis kostja hagejale kuulunud traktori, järelhaagise ja frontaallaaduri minema.
  19. juunil
  20. a suurendas hageja hagihinda ja palus välja mõista kahjuna 217 000 krooni ning kahe aasta jooksul hageja raha kasutamise eest kokku 34 150 krooni. Kostja vaidles hagile vastu ja väitis, et viis hageja ostetud tehnika ära, sest hageja ei tasunud kauba eest täielikult. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma 1 130 000 EVP krooni ehk 113 000 krooni, kuid hageja tasus ainult 113 000 EVP krooni, sularahaga maksmist ei ole toimunud. Tartu Linnakohus jättis
  21. veebruari
  22. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus leidis, et tegemist on ostu-müügilepingust tuleneva vaidlusega ja kohaldas TsK § 242 ja §
  23. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt andis AS Arvi Uiga Voolikuvabrik hagejale
  24. aprilli
  25. a saatelehega nr 37 üle traktori MT3-82 ja
  26. aprilli
  27. a saatelehega järelhaagise 2PTS-
  28. Saatelehtedel oli märge, et kauba dokumendid jäävad kuni kauba eest maksmiseni traktoriärisse. Hageja maksis erastamisväärtpaberi maksekorraldusega
  29. mail
  30. a aktsiaseltsile 113 000 EVP krooni. Kostja tõendas seletuse ja tunnistajate ütlustega, et kauba dokumendid anti hagejale pärast 113 000 EVP krooni ülekandmist ja enne kauba eest täielikku tasumist ja seda, et hageja ei täitnud TsK §-st 242 tulenevat ostja kohustust tasuda kauba eest kindlaksmääratud summa. Sularaha 96 000 krooni maksmist hageja ei ole tõendanud. Kohus leidis, et kui ostja, rikkudes lepingut, keeldub ostetud asja eest kindlaksmääratud hinda tasumast, on müüjal vastavalt TsK §-le 249 õigus nõuda kindlaksmääratud hinna tasumist, samuti täitmise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist või keelduda lepingu täitmisest ja nõuda kahjude hüvitamist. AÕS § 81 alusel piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand tekkis õiguslikul alusel. Põllumajandusministri
  31. märtsi
  32. a määrusega kinnitatud traktorite, muude liikurmasinate ja traktorihaagiste registreerimise eeskirja punkti 2.4.1 kohaselt on masina omandamist tõendavaks dokumendiks tõend-arve masina registreerimiseks. Kohus luges tõendatuks, et hageja sai traktori ja järelhaagise tõend-arved enda kätte pettusega, tasudes kauba eest ainult osa, s.o 113 000 EVP krooni ostu-müügilepinguga kindlaks määratud hinnast, ja seetõttu ei ole hagejal asjadele omandiõigust AÕS § 81 tähenduses tekkinud. Kohus leidis, et kuna AS Arvi Uiga Voolikuvabrik tasus
  33. novembri
  34. a maksekorraldusega hagejale 43 660 EVP krooni, mis on võrdne 113 000 EVP-krooniga
  35. a mais, ning traktor, järelhaagis ja frontaallaadur on kostja valduses, on taastatud ostu-müügilepingule eelnenud olukord ja hageja nõue kahju väljamõistmiseks on tõendamata ja alusetu. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  36. märtsi
  37. a otsusega linnakohtu otsuse ning uue otsusega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis A. Uigalt välja L. Mihkelsaare kasuks 217 000 krooni tekitatud kahju ja riigilõivu 14 420 krooni riigituludesse. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud asjaolu, et ostu-müügilepingu alusel lepingu objektiks olev vara läks üle ostja omandisse ning ostja vormistas end traktori ja haagise omanikuna EPTI-s. Kostja seletuse kohaselt keeldus hageja lepinguga kindlaks määratud hinda tasumast. Ringkonnakohus leidis, et kuna ostu-müügilepingut ei ole vaidlustatud, siis ei ole asjakohased kostja vastuväited, et hageja ei ole tasunud ostu-müügilepingu järgset summat. Samuti ei ole AS Arvi Uiga Voolikuvabrik kui müüja TsK § 249 kohast hagi esitanud. Kuna kostja võttis omavoliliselt seadusliku aluseta ära hageja omandis oleva traktori, järelhaagise ja frontaallaaduri, siis tekitas ta sellega kahju ning TsK § 448 lg 1 kohaselt tuleb tal tekitatud kahju hüvitada. Hagejale tekkinud kahju ja kostja teo vahel on põhjuslik seos. Kuna asjade äraviimiseks puudus seaduslik alus, siis on tegemist õigusvastase teoga ja kostja on kahju tekitamises süüdi. Tekitatud kahju suuruseks on Tartu Tootjate Liidu õiendi järgi 217 00 krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale on kahju tekitatud mitte tema süül. Hageja omandiõigus tekkis ostumüügilepingu, mitte aga tõend-arvete alusel. Tasaarvestamisele ei kuulu AS Arvi Uiga Voolikuvabrik
  38. novembril
  39. a L. Mihkelsaarele kantud 43 660 EVP krooni, kuna hageja nõue esitati A. Uiga, mitte aga AS Arvi Uiga Voolikuvabrik vastu. Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Hagi oli esitatud TsK § 448 lg 1 alusel, kuid kohaldada oleks tulnud TsK § 449 sätteid. Asja materjalidest nähtuvalt tekitas hagejale kahju AS Arvi Uiga Voolikuvabrik, sest traktori viisid ära selle töötajad. Kostja leidis, et kahju tekitanud isik ei ole tema, vaid kahju tekkis juriidilise isiku tegevuse tulemusena. Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 231 lg 4 nõuetele. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millest lähtudes asuti seisukohale ja loeti tõendatuks, et kostja, mitte aga AS Arvi Uiga Voolikuvabriku esindaja ja töötaja, viis ära hageja traktori. Kohtud oleksid pidanud tuvastama, kas kostja rikkus hageja väidetavaid õigusi ja tekitas talle kahju. TsK § 448 lg 2 kohaselt peab süü puudumist tõendama kostja. Kostja on tõendanud ringkonnakohtule antud seletusega ja kohtule esitatud
  40. novembri
  41. a õiendiga, et ta tegutses äriühingu esindajana. Kuna tehnika viidi ära koos tunnistajaga, kes töötab samuti äriühingus, ja kohaliku politseikonstaabli juuresolekul ning äravõetud tehnika on äriühingu valduses, on kohustatud isikuks AS Arvi Uiga Voolikuvabrik. Hageja ei ole tõendanud temal kahju tekkimist kostja tegevuse tagajärjel. Kostja leidis, et ringkonnakohus on küll välja toonud kahju tekitamisest tuleneva kohustise alused, kuid on rikkunud TsMS § 76 lg 1 sätteid, sest linnakohtul oli õigus asendada kostja õige kostjaga või jätta hagi rahuldamata. AS Arvi Uiga Voolikuvabrik protsessi kaasamata jätmisega on kohtud otsustanud tema õiguste ja kohustuste üle. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja leidis, et kahju tekitas füüsiline isik A. Uiga, kuigi traktori, haagise ja frontaallaaduri ostis ta juriidiliselt isikult AS-lt Arvi Uiga Voolikuvabrik. Lepingu tingimused olid täidetud. Kostja ei väitnud linnakohtus, et kahju oleks tekkinud juriidilise isiku süü läbi. Hageja märgib, et AS Arvi Uiga Voolikuvabrik sundlõpetamise teade avaldati
  42. detsembri
  43. a Riigi Teataja Lisas. Kolleegiumi istungil jäi vastustaja esindaja kirjalikus vastuses esitatud väidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Väär on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Hagi oli esitatud TsK §-le 448 tuginedes. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja omandiõigus traktorile, järelhaagisele ja frontaallaadurile tekkis ostu-müügilepingu alusel, mida müüja AS Arvi Uiga Voolikuvabrik ei ole vaidlustanud. Kuna kostja võttis hagejalt asjad ära seadusliku aluseta, siis tekitas ta sellega hagejale kahju ning TsK § 448 lg 1 kohaselt tuleb kahju tekitanul tekitatud kahju hüvitada. Seega on ringkonnakohus kohaldanud materiaalõiguse normi õigesti. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 330 lg
  44. Ringkonnakohus on esitatud tõendeid hinnanud ja leidnud, et kostja ei tõendanud, et hagejale on kahju tekitatud mitte tema süül ja tegemist ei ole kostja õiguspärase teoga. Ringkonnakohtu järeldused on otsuses piisavalt põhjendatud. Kuna kostja alles ringkonnakohtu istungil ütles vastuväitena hagile, et hagejalt asju ära võttes tegutses ta AS Arvi Uiga Voolikuvabriku esindajana, siis ei pidanud ringkonnakohus otsuses kostja sellele väitele vastama. Põhjendamatu on kassatsioonkaebuse väide, et kohus on rikkunud TsMS § 76 lg 1, sest ta ei asendanud kostjat õige kostjaga. Osundatud sättest ei tulene kohtu kohustust kostja asendamiseks. TsMS § 76 lg 1 kohaselt, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud selle isiku vastu, kes peab olema kostja, võib kohus hageja ettepanekul menetlust lõpetamata asendada kostja teise kostjaga. Ka ei ole kohus otsustanud AS Arvi Uiga Voolikuvabrik õiguste ja kohustuste üle. Juhindudes TsMS § 362 lg-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  45. märtsi
  46. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja L. Laarmaa Liikmed A. Kull, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.