3-2-1-77-99

3-2-1-77-99 MÄÄRUS Tartus

1. septembril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi kirjalikus menetluses
3. augustil
4. a Allan Tederi erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. aprilli
6. a määruse menetluse lõpetamises Allan Tederi avalduses põlvnemise tuvastamiseks. Tartu Ringkonnakohtu määruse kohaselt esitas A. Teder Tartu Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada, et tema vanaema Alma Teder põlvnes Johan Pehkist ning et Johan Pehki ja Alma Tederi vahel oli sõlmitud pärimisleping.
7. jaanuaril
8. a sündis Ann Siimul tütar Alma. Kuna Ann Siim ei olnud lapse isa Johan Pehkiga abielus, kanti tütar Rõngu Eesti Evangeelse Luteri Koguduse kirikuraamatusse ema perekonnanimega. EELK Rõngu koguduse kirikukirjade väljavõtte järgi abiellusid Ann Siim ja Johan Pehk
9. a. Valga Maakonnavalitsuse Perekonnaseisuameti teatise järgi aga
10. märtsil
11. a. Kuigi Johan Pehk pidas Alma Siimu oma tütreks ja kasvatas teda, on meetrikaraamatusse jäänud tegemata kanne Alma Siimu põlvnemise kohta Johan Pehkist. Tartu Maakohtu
12. märtsi
13. a otsusega jäeti A. Tederi avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks rahuldamata tõendamatuse tõttu. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
14. oktoobri
15. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja lõpetati menetlus põlvnemise fakti tuvastamise osas TsKS § 217 p 1 alusel, kuna asi ei kuulu tsiviilkohtumenetluse korras kohtu pädevusse. Otsuse põhjenduse kohaselt toimub hagita menetlus põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma siis, kui hagejal ei ole teisiti võimalik seda fakti tõendavat dokumenti saada. Hageja esitas ringkonnakohtule EELK Rõngu koguduse diakoni poolt allakirjutatud ja pitsatiga dokumendi koguduse 1913-
16. a hõlmava meetrikaraamatu kande väljavõtte kohta, mille kohaselt Pehk, Johanil ja Pehk, Anil on tütar Pehk, Alma. Vastavalt TsMS §-le 278 lg 2 saab avalduse täisealise põlvnemise tuvastamiseks isast, kes on surnud, esitada üksnes isik, kes enda põlvnemise tuvastamist taotleb. Avaldaja ei taotlenud mitte enda, vaid oma vanaema põlvnemise tuvastamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas
17. märtsi
18. a otsusega ringkonnakohtu otsuse põlvnemise tuvastamise avalduses ja saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
19. oktoobril
20. a võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 8 täiendamise seaduse, mis jõustus
21. novembril
22. a. Osundatud seadusega täiendati ORAS § 8 lõikega 6 järgmises sõnastuses: "Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 alusel omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamist taotleva isiku vanema või vanavanema põlvnemine isast, kes oli õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik, ei ole varem kindlaks tehtud, võib see isik taotleda kohtult põlvnemise tuvastamist perekonnaseaduses sätestatud alustel". Eeltoodu on erisätteks ja laiendab isikute ringi, kellel on õigus nõuda põlvnemise tuvastamist, kui see on vajalik omandireformi käigus vara tagastamiseks. Seega tuvastab kohus omandireformi käigus vara tagastamiseks ka vanavanema põlvnemist, kui seda pole varem kindlaks tehtud. Väljavõtet meetrikaraamatust pole kohtule esitatud. Ringkonnakohtule esitatud EELK Rõngu koguduse diakoni poolt allakirjutatud kirjalikud dokumendid vajavad TsMS § 249 lg 3 järgimiseks kohtu poolt kontrollimist. Nii nimetatud kirjalikud dokumendid kui ka I astme kohtule esitatud perekonnaseisuameti teatised põhinevad EELK Rõngu kiriku meetrikaraamatul, kuid neis sisalduvad andmed on erinevad. Ringkonnakohus tühistas asja uuel läbivaatamisel maakohtu otsuse ja lõpetas
23. aprilli
24. a määrusega põlvnemise tuvastamise menetluse ilma kohtuistungit pidamata. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt ORAS § 8 tuvastatakse ennast omandireformi õigustatud subjektiks taotleva isiku avalduse alusel tema vanema või vanavanema põlvnemine isast, kes oli õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik, vaid siis, kui põlvnemine ei ole varem kindlaks tehtud. Avaldaja viitab varasemale põlvemise tuvastamisele, mis on tõendatud EELK Rõngu koguduse
25. aprilli
26. a teatisega ning väljavõttekoopiaga EELK Rõngu koguduses asuvast meetrikaraamatust. Avaldaja leidis erikaebuses, et ringkonnakohus kohaldas
27. aprilli
28. a määrusega ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus protsessiõiguse norme. ORAS § 8 lg 6 alusel saab kohus tuvastada ka vanavanema põlvnemist perekonnaseaduse sätete alusel kui põlvnemine pole varem kindlaks tehtud. Määrusest ei selgu, kas EELK Rõngu koguduse
29. aprilli
30. a teatise ja meetrikaraamatu väljavõttega on põlvnemine varem kindlaks tehtud ning seetõttu kohtu kaudu põlvnemise tuvastamist taotleda ei saa. Alma Tederi sünniaktis puuduvad andmed tema isa kohta ning emana on märgitud An Siim. Muudatusi saab perekonnaseisuakti kannetes teha, kui tuvastatakse või tehakse kindlaks põlvnemine. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta avaldaja poolt saadetud arhiiviteatise suhtes. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 363 p 2 alusel. Kohus lõpetab TsMS § 217 p 1 alusel menetluse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et asja lõpetamise alused on selged ning põlvnemine on varasemalt tuvastatud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et asjas oli tõendina esitatud nii EELK Rõngu koguduse diakoni poolt allakirjutatud dokumendid kui ka Valga Maakonnavalitsuse Perekonnaseisuameti teatised, milles sisalduvad andmeid on erinevad ja EV Riikliku Perekonnaseisuameti
31. oktoobri
32. a teatis, mille kohaselt andmed Alma Siimu isa kohtu puuduvad. Nimetatud kirjalikud dokumendid vajavad TsMS § 249 lg 3 järgimiseks kohtu poolt kontrollimist. Tõendeid saab kohus kontrollida ainult kohtuistungil, mistõttu kohus oleks pidanud asjas pidama kohtuistungi. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
33. aprilli
34. a määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Allan Tederile
35. aprillil
36. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar, Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik