lg 1, väljudes menetlusseadustikus apellatsiooniastme kohtule antud tõendite kogumise piiridest. Apellatsioonikohus rikkus TsKS § 297 lg 1, rahuldades ilma konkreetse hinnanguta kaebuse väidetele ja maakohtu otsusele kostja taotluse kohtumeditsiiniekspertiisi määramiseks. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja ei esitanud maakohtus taotlust tõendite väljanõudmiseks või ekspertiisi tegemiseks, samuti ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema vastuväiteid. Ringkonnakohus rikkus TsKS § 213, sest 25. mai 1998. a ekspertiisi määramise määrus on motiveerimata. Rikkudes
lg 2, ringkonnakohus eelistas hilisemat eksperdi arvamust varasemale ja jättis hindamata selle, et 1987. aastal töötas ekspertiisikomisjon autoriteetsemal tasemel. Tulenevalt
§-st 332 ringkonnakohus ei saanud muuta maakohtu otsust ilma eksperte vande all vahetult üle kuulamata. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et ekspertiisi määramise määrus ei ole edasikaevatav ja puudub alus selle tühistamiseks. Kaebust tuleb käsitleda V. Vitkovskaja kaebusena, kuna kaebusest ei selgu, et selle oleks esitanud kaks kassaatorit. Kohus ei ole rikkunud
Hagejad ei taotlenud ekspertide vande all ülekuulamist. Kohus kohaldas õigesti TsK § 448 sätteid. Kostja ei pea hüvitama tekitatud kahju, kui ei ole tõendatud tema süü kahju tekitamisel ning põhjuslik seos kostja teo ja tekkinud kahju vahel. Ka hageja ise märgib, et ükski ekspertkomisjon ei tuvastanud arengurikke tekkimise põhjust. Kolleegiumi istungil jäi hageja V. Vitkovskaja ja T. "vetsova seaduslik esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde. Kostja esindaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada
Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu otsus tervikuna. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et asjas on
lg 2 ja § 242 lg 2 kohaselt ei saa ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. 1987. aastal esitatud hagi aluseks oli asjaolu, et ema töötingimuste tõttu tekitati kahju emaihus lootele ja laps sündis seetõttu invaliidina. Kannatanuks, kellele kahju tekitati, oli laps. Sündides omandas laps kahju hüvitamise nõudeõiguse sünnieelse kahju tekitamise eest kahju tekitaja vastu. ENSV Ülemkohus rahuldas T. "vetsova (kuigi tema eest esitas seadusliku esindajana hagi V. Vitkovskaja) hagi TsK § 448 alusel. Kohtuotsuse on seadusjõus. Kuna kostja süü T. "vetsovale kui kannatanule kahju tekitamises on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei saanud kohus selle asjaolu puudumist tuvastada. V. Vitkovskaja kahju hüvitamise hagis leidis ringkonnakohus, et kostja ei ole hagejale V. Vitkovskajale kahju tekitanud ning jättis tema hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Seega V. Vitkovskaja kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus ei rikkunud TsKS § 297 lg 1 ja § 213,
KS § 297 lg 1 kohaselt, kui protsessiosaline taotleb ja kui see on vajalik asja lahendamiseks ühel kohtuistungil, määrab ringkonnakohus ekspertiisi. Kuna kostja taotles ekspertiisi, siis võis ringkonnakohus selle ka määrata. Ringkonnakohus järgis
lg 1.
lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ning vastavalt
lg 1 ja § 332 pidi ringkonnakohus hindama asja olevaid ekspertide arvamusi kogumis. Juhindudes
p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.