← Eesti

3-2-1-79-99

Obsah (5)§ 319§ 95§ 363§ 94§ 362

3-2-1-79-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. septembril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, hageja T. "vetsova seadusliku esin

§ 319

lg 1, väljudes menetlusseadustikus apellatsiooniastme kohtule antud tõendite kogumise piiridest. Apellatsioonikohus rikkus TsKS § 297 lg 1, rahuldades ilma konkreetse hinnanguta kaebuse väidetele ja maakohtu otsusele kostja taotluse kohtumeditsiiniekspertiisi määramiseks. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja ei esitanud maakohtus taotlust tõendite väljanõudmiseks või ekspertiisi tegemiseks, samuti ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema vastuväiteid. Ringkonnakohus rikkus TsKS § 213, sest 25. mai 1998. a ekspertiisi määramise määrus on motiveerimata. Rikkudes

§ 95

lg 2, ringkonnakohus eelistas hilisemat eksperdi arvamust varasemale ja jättis hindamata selle, et 1987. aastal töötas ekspertiisikomisjon autoriteetsemal tasemel. Tulenevalt

§-st 332 ringkonnakohus ei saanud muuta maakohtu otsust ilma eksperte vande all vahetult üle kuulamata. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et ekspertiisi määramise määrus ei ole edasikaevatav ja puudub alus selle tühistamiseks. Kaebust tuleb käsitleda V. Vitkovskaja kaebusena, kuna kaebusest ei selgu, et selle oleks esitanud kaks kassaatorit. Kohus ei ole rikkunud

§ 95lg 2, sest kohus hindas tõendeid kogumis.

Hagejad ei taotlenud ekspertide vande all ülekuulamist. Kohus kohaldas õigesti TsK § 448 sätteid. Kostja ei pea hüvitama tekitatud kahju, kui ei ole tõendatud tema süü kahju tekitamisel ning põhjuslik seos kostja teo ja tekkinud kahju vahel. Ka hageja ise märgib, et ükski ekspertkomisjon ei tuvastanud arengurikke tekkimise põhjust. Kolleegiumi istungil jäi hageja V. Vitkovskaja ja T. "vetsova seaduslik esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde. Kostja esindaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada

§ 363p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu otsus tervikuna. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et asjas on

  1. juuli
  2. a jõustunud ENSV Ülemkohtu tsiviilkolleegiumi otsus, millega tuvastati kostja õiguseellase Sillemäe Põlevkivikeemiatehase süü kannatanule T. "vetsovale kahju tekitamises. Viru Ringkonnakohus võttis aluseks sama kohtuotsuse, kui ta
  3. juuni
  4. a otsusega rahuldas hagi, mis oli esitatud kahju hüvitamiseks kannatanu 16-aastaseks saamisel.

§ 94

lg 2 ja § 242 lg 2 kohaselt ei saa ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. 1987. aastal esitatud hagi aluseks oli asjaolu, et ema töötingimuste tõttu tekitati kahju emaihus lootele ja laps sündis seetõttu invaliidina. Kannatanuks, kellele kahju tekitati, oli laps. Sündides omandas laps kahju hüvitamise nõudeõiguse sünnieelse kahju tekitamise eest kahju tekitaja vastu. ENSV Ülemkohus rahuldas T. "vetsova (kuigi tema eest esitas seadusliku esindajana hagi V. Vitkovskaja) hagi TsK § 448 alusel. Kohtuotsuse on seadusjõus. Kuna kostja süü T. "vetsovale kui kannatanule kahju tekitamises on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei saanud kohus selle asjaolu puudumist tuvastada. V. Vitkovskaja kahju hüvitamise hagis leidis ringkonnakohus, et kostja ei ole hagejale V. Vitkovskajale kahju tekitanud ning jättis tema hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Seega V. Vitkovskaja kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus ei rikkunud TsKS § 297 lg 1 ja § 213,

§ 319lg 1, § 332 ja § 95 lg 1 sätteid. Ts

KS § 297 lg 1 kohaselt, kui protsessiosaline taotleb ja kui see on vajalik asja lahendamiseks ühel kohtuistungil, määrab ringkonnakohus ekspertiisi. Kuna kostja taotles ekspertiisi, siis võis ringkonnakohus selle ka määrata. Ringkonnakohus järgis

  1. mai
  2. a kohtumääruse tegemisel TsKS § 213 määruse sisule esitatavaid nõudeid. Kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, siis ei rikkunud ringkonnakohus

§ 319

lg 1.

§ 95

lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ning vastavalt

§ 95

lg 1 ja § 332 pidi ringkonnakohus hindama asja olevaid ekspertide arvamusi kogumis. Juhindudes

§ 362

p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus Tatjana "vetsova hagis AS Silmet Grupp vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata jätmise osas ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. T. "vetsova kassatsioonkaebus rahuldada V. Vitkovskaja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed A. Kull, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.