Obsah (8)

§ 297§ 302§ 363§ 72§ 85§ 83§ 87§ 362

3-2-1-89-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. oktoobril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, kostja AS Eesti Ühispank esindaja v

§ 297lg 1.

Ringkonnakohus käsitles apellatsioonkaebust hageja kaebusena. Apellatsioonkaebuse esitas aga apellandina Ida-Viru Advokaadibüroo advokaadi abi S. Polit"ev, kes oli maakohtus hageja esindaja. Advokaat S. Polit"ev on märkinud ennast vastavalt

§ 302

lg 1 p 2 apellandiks ning kirjutanud kaebusele alla oma nime.

§ 297

lg 1 kohaselt on esimese astme kohtu otsusele apellatsiooni korras edasikaebamise õigus poolel ja teisel protsessiosalisel. Ringkonnakohus on ilma põhjenduseta ümber lükanud mitmed esimese astme kohtu seisukohad. Hüvitise väljamõistmisel on kohus teinud omaalgatuslikult uued arvutused ning väljunud asja läbivaatamise lubatud piiridest. Kuna pole tuvastatud põhjuslik seos väidetava õigusrikkumise ja tekkinud kahju vahel, ei saa kohaldada TsK § 448. Videovalve puudumist ei saa käsitleda õigusrikkumisena TsK § 448 tähenduses, sest pangasisene juhend ei näinud ette kohustuslikku TVjälgimissüsteemi väljaspool operatsioonisaali. Hageja leidis kirjalikus vastuses, et ringkonnakohus ei rikkunud

§-s 297 lg 1 sätestatut, kuna kohus täpsustas istungil, kes on apellant. Juhendi p 1.4 sisaldab nõuet, et TV-jälgimissüsteem tuleb paigaldada pangas tervikuna, mitte aga ainult pangaoperatsioonide saali. Kohus ei väljunud asja läbivaatamise piiridest, kuna hüvitise arvestuse põhimõtted on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a määrusega nr 172 ja hageja keskmise sissetuleku arvutamisel oli arvutusviga. Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja kaebuses toodud väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsustuleb tühistada

§ 363p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonkaebuse läbivaatamisel rikkus ringkonnakohus

§-s 297 lg 1 sätestatut. Esimese astme kohtu otsuse peale on

§ 297

lg 1 kohaselt õigus apellatsiooni korras edasi kaevata pooltel ja teistel protsessiosalistel. Tsiviilprotsessi poolteks on

§ 72järgi hageja ja kostja, seega antud juhul I.

Fjodorov ja AS Eesti Ühispank. Tsiviilprotsessi protsessiosalised on sätestatud

§-s 66. Osundatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt on hagimenetluses protsessiosalised pooled ja kolmas isik. Asjas kolmandat isikut ei olnud. Advokaat võib olla kohtus protsessiosalise lepingujärgne esindaja (

§ 85lg 1 p 1).

Esindajal on selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, kui seaduses ei ole sätestatud, et tal neid õigusi ja kohustusi ei ole (

§ 83lg 4).

Volitus asjaajamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha kõiki protsessitoiminguid volitaja nimel, sealhulgas esitada kohtulahendi peale kaebust (

§ 87lg 1).

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium vaatas läbi maakohtu otsuse advokaadi abi enda nimel esitatud kaebuse alusel. Hageja I. Fjodorov apellatsioonkaebust ei esitanud. Ringkonnakohus vaatas läbi Ida-Viru Maakohtu 16. septembri 1998. a otsuse ilma poole apellatsioonkaebuseta, rikkudes seega

§ 297lg 1.

Eeltoodud põhjusel jätab kolleegium kassatsioonkaebuse ülejäänud väited tähelepanuta. Juhindudes

§ 362

p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus ja saata tsiviilasi eelmenetlemiseks samale ringkonnakohtule. AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS Advokaadibüroo Paul Varul
3. septembril
4. a makstud kautsjon 1919 (üks tuhat üheksasada üheksateist) krooni 5 senti. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, A. Kull