RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-99-99 Tartus 29. oktoobril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaata

§ 91lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Vastavalt Ts

K §-le 448 peavad kostjad tõendama oma süü puudumist ja hageja peab tõendama kahju suurust. Hageja ei ole kohtule esitanud usaldusväärseid tõendeid sõiduauto remondikulude kohta. Hageja seletuse kohaselt on ta autot osaliselt ise remontinud. Kohus jättis arvestamata tõendina remondikulude kalkulatsiooni, sest see ei näita tegelikke kulutusi ja seda, kas on kahju arvestamisel arvestatud sõiduauto amortisatsiooni ning millise V. Kurakini auto kohta kahju arvestus tehti. Pole teada, kas AS Lajos on sõiduautode remondiga tegelev äriühing. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kohtud on pidanud tõendatuks kostjate õigusvastase käitumisega kahju tekitamist ja seetõttu tuli hagi rahuldada. Kostjad ei vaidlustanud tekitatud kahju suurust, vaid oma süüd auto lõhkumises. Kahju suurus on tõendatud remondikalkulatsiooniga. Kui kohtud leidsid, et kalkulatsioon ei tõenda tegelikku kahju, oli kohtutel õigus vastavalt

§ 91lg 2 teha hagejale ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks.

Kirjalikes vastustes leidsid kostjad, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ega kuulu muutmisele. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada

§ 363p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Tuvastatud asjaoludega ei ole kookõlas ringkonnakohtu järeldus, et maakohus jättis hagi tõendamatuse tõttu õigesti rahuldamata. Isiku varale tekitatud kahju kuulub TsK § 448 lg 1 järgi kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Kahju tekitanu vabaneb TsK § 448 lg 2 kohaselt selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Kohtud on tuvastanud, et auto lõhkumisega tekitati hagejale kahju ja kostjad olid selles süüdi. Seega on ringkonnakohus tuvastanud kostjate kahju hüvitamisest vabanemise aluse puudumise.

§ 91

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja peab tõendama hagi alust ja kostja oma vastuväidete alust. Kahju suurust tõendas hageja esitatud kalkulatsiooni ja seletusega. Kostjad kahju suurust ei vaidlustanud. Kui ringkonnakohus tuvastas, et hagejale tekitati kostjate süülise tegevusega kahju, tuli kohtul kahju suuruse kindlakstegemisel hinnata hageja esitatud kõiki tõendeid kogumis, ka hageja seletust, et auto on osaliselt remonditud ja ta on seda ise teinud.

§ 90

lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis, mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt

§-le 90 lg 2 on tõendiks ka poole seletus. Kui ringkonnakohus leidis, et esitatud tõendid ei tõenda kogu kahju, siis vastavalt

§ 91

lg 2 võis kohus teha hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või rahuldada hagi osaliselt, mitte aga jätta kahju hüvitamise nõue täielikult rahuldamata. Juhindudes

§-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Viktor Kurakini kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Viktor Kurakinile
3. juunil
4. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja T.Vernik Liikmed L. Laarmaa, J. Luik