← Eesti

3-2-3-1-99

3-2-3-1-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. jaanuaril
  2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja L. Rangi ja tema esindaja vandeadvokaat A. Pohla ning kostja A. Tenno esindaja vandeadvokaat A. Glikmanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. detsembril
  4. a Larissa Rangi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. juuni
  6. a otsuse Larissa Rangi hagis Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME ja Ann Tenno vastu ostu-müügilepingu tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. juuni
  8. a otsuse järgi kuulus hageja isale Jakob Rangile Tallinnas (endisel kinnistul nr 649) korteriühingus Uus 22 korter nr 4 (endine nr 3). Majavaldus Uus 22 natsionaliseeriti. Hageja esitas Tallinna Linnavalitsusele
  9. aastal avalduse korteri tagastamiseks. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni (edaspidi komisjon)
  10. märtsi
  11. a otsusega nr 1896 jäeti hageja avaldus korteri tagastamiseks rahuldamata ja teda ei tunnistatud Uus 22"4 korteri suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Hageja sai otsuse nr 1896 kätte
  12. aprillil
  13. aastal.
  14. mail
  15. a esitas ta tähtaegselt kaebuse Tallinna Linnavalitsusele. Kaebust menetles komisjon ja
  16. septembri
  17. a otsusega nr 3799 tunnistati L. Rang omandireformi õigustatud subjektiks. Tallinna Vanalinna EEV müüs vaidlusaluse korteri
  18. mail
  19. a Ann Tennole. Hageja palus tunnistada
  20. mail
  21. a Tallinna Vanalinna EEV ja Ann Tenno vahel sõlmitud korteri ostu-müügilepingu tühisust omandireformi aluste seaduse § 18 lg 1 sätete rikkumise tõttu. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et ostu-müügilepingu tühistamiseks alust ei ole. Uue otsuse tegi sama komisjon hageja esitatud täiendavate tõendite alusel. Seetõttu ei saa hageja
  22. mai
  23. a kaebust vaadelda kaebusena
  24. märtsi
  25. a komisjoni otsuse peale. Lähtuda tuleb EV Valitsuse
  26. augusti
  27. a määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p-st 36 (edaspidi kord) ja käsitleda kaebust kui avaldust otsuse muutmiseks uute asjaolude ilmnemisel. Vaidlusaluse korteri tagastamise küsimus oli lahendatud
  28. märtsil
  29. a komisjoni otsusega. Kostja A. Tenno on omandanud korteri heauskselt. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on vastavuses esitatud tõenditega ning piisavalt motiveeritud ja jättis linnakohtu otsuse muutmata. Halduskohtu
  30. aprillil
  31. a jõustunud otsusega tunnistati
  32. septembri
  33. a komisjoni otsus nr 3799 täielikult seadusevastaseks ja tehti ettepanek asi uuesti läbi vaadata.
  34. mail
  35. a komisjoni otsusega jäeti hageja avaldus rahuldamata. Seega ei ole hagejat tunnistatud vaidlusaluse korteri osas omandireformi õigustatud subjektiks. L. Rang esitas
  36. juunil
  37. a kohtuvigade parandamise avalduse ja palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Avaldaja leidis, et apellatsioonikohus tõlgendas vääralt ORAS § 18 lg 1 ja EES § 3 lg 5 p 4, millega sätestati omandireformi objektiks oleva vara omandivormi muutmise keeld kuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni. Ta esitas Tallinna Linnavalitsusele kaebuse korra p-s 35 ettenähtud edasikaebe tähtaja jooksul. Ta sai komisjoni
  38. märtsi
  39. a otsuse kätte
  40. aprillil
  41. a ning
  42. mail
  43. a esitas kaebuse komisjoni otsuse vaidlustamiseks.
  44. maiks
  45. a, kui kostjad sõlmisid korteri erastamise ostu-müügilepingu, ei olnud vara tagastamine lõplikult ja eitavalt lahendatud. Tallinna Linnavalitsus oleks pidanud tegema otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saabumise päevast arvates, kuid ei ole seda siiani teinud, rikkudes sellega tema kui omandireformi õigustatud subjekti õigusi. Enne komisjoni otsusele edasikaebamise tähtaja möödumist ei võinud korterit Ann Tennole erastada. Seega on väär kohtute järeldus, et vaidlustatud ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli jõus komisjoni
  46. märtsi
  47. a otsus, millega jäeti L. Rang õigustatud subjektiks tunnistamata. Tallinna Vanalinna EEV esitas notarile väärinformatsiooni sisaldava õiendi, et nimetatud eluruumi tagastamine on lahendatud Avaldaja leidis, et ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse normi ja väljus oma pädevuse piiridest, kui ta asus seisukohale, et
  48. septembril
  49. a vaadati komisjoni otsus läbi uute asjaolude ilmnemise korras. Vastustaja A. Tenno palus kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamata jätta.
  50. märtsil
  51. a otsustas komisjon L. Rangi avalduse Uus tn 22 korteri 4 tagastamata jätta põhjusel, et avaldaja ei kuulu ORAS §-s 8 märgitud omandireformi õigustatud subjektide ringi, kuna J. Rang ei olnud korteriühingu liige. Sellega oli korteri tagastamine lahendatud eitavalt, mistõttu lõppes ORAS §-s 18 lg 1 sätestatud vara omandivormi muutmise keeld. Juhul kui uute asjaolude ilmnemisel tühistatakse otsus, millega avaldus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks on jäetud rahuldamata ja tehakse uus otsus, ei saa see tagasiulatuvalt muuta kehtetuks ostu-müügilepingut, mis tehti ajal, kui oli jõus vara tagastamata jätmise otsus. Avaldaja väited protsessiõiguse normide rikkumise kohta on põhjendamatud. Kolleegiumi istungil jäid avaldaja ja tema esindaja avalduses väidetu juurde. A. Tenno esindaja leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendamatu, kuna avaldaja ei kuulu TsMS § 372 loetletud isikute ringi, kes võivad taotleda kohtuvea parandamist. Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus kuulub rahuldamise. Kuna L. Rang esitas kohtuvigade parandamise avalduse enne
  52. septembrit
  53. a ning TsMS § 387 lõikest 1 ei tulene, et sama seadustiku paragrahvis 372 kehtestatud piirang laieneb isikule, kes kohtuvea parandamise avalduse esitas enne nimetatud seadustiku jõustumist, siis on Riigikohus õigustatud L. Rangi avaldust läbi vaatama. Omandireformi aluste seaduse § 18 lg 1 (
  54. aastal kehtinud sõnastuses) järgi on kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omanduses või valduses on vara, keelatud vara omandivormi muuta. Seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p 4 (
  55. novembri
  56. a sõnastuses) sätestab, et erastamisele ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on ettenähtud korras avaldus esitatud, kuni tagastamise või kompenseerimise lahendamiseni. Kuna apellatsioonikohus leidis, et linnakohtu otsus on vastavuses esitatud tõenditega ja piisavalt motiveeritud, siis luges ta tuvastatuks, et komisjoni
  57. märtsi
  58. a otsus, millega avaldajat ei tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks, oli ostu-müügilepingu sõlmimise ajal seadusjõus ja kuna komisjon tegi uue otsuse, siis ei saanud
  59. mail
  60. a esitatud kaebust Tallinna Linnavalitsusele vaadelda kaebusena komisjoni otsusele. Seega leidis apellatsioonikohus, et korteri tagastamine oli avaldaja suhtes lahendatud. Selline seisukoht ei ole kooskõlas ei omandireformi aluste seaduse ega eluruumide erastamise seaduse sätetega ega korra p-ga
  61. Kohtud on tuvastanud, et hageja sai otsuse kätte
  62. aprillil
  63. a ja esitas kaebuse ettenähtud tähtaja jooksul. EV Valitsuse
  64. augusti
  65. a määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p 35 (
  66. veebruari
  67. a sõnastuses) kohaselt tuli kohaliku komisjoni otsus teha 10 päeva jooksul teatavaks taotlejale, kellel oli otsusega mittenõustumisel õigus pöörduda 10 päeva jooksul otsuse saamise päevast arvates kaebusega Tallinna Linnavalitsuse poole, kes pidi tegema otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamise päevast arvates. Kuna komisjon pidi otsuse avaldajale teatavaks tegema ja avaldajal oli otsuse kättesaamise päevast arvates 10 päeva jooksul õigus esitada sellele kaebus Tallinna Linnavalitsusele, siis ei olnud
  68. maiks
  69. a õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlus lõppenud. Kord eristab komisjoni otsusele edasikaebamise korda (p35) ja pärast komisjoni otsuse tegemist uute asjaolude ilmnemisel avalduse vastuvõtja poolt materjalide esitamist komisjonile (p 36). Avaldaja esitas Tallinna Linnavalitsusele kaebuse (tlk 25"26) komisjoni
  70. märtsi 1994.a otsuse nr 1896 tühistamiseks. Asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus kaebust ei menetlenud ja komisjon ise vaatas otsuse uuesti läbi, ei andnud kohtutele õiguslikku alust lugeda kaebust avalduseks, millega taotletakse otsuse läbivaatamist uute asjaolude ilmnemisel. Juhindudes TsMS §-dest 362 p 2 ja 373 lg 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  71. juuni
  72. a otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Ilmar Rangile
  73. juunil
  74. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.