3-2-3-3-99

3-2-3-3-99 MÄÄRUS Tartus

1. oktoobril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi kirjalikus menetluses
3. septembril
4. a Helvi Niibergi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu
5. mai
6. a otsuse Hendrik Puuraidi hagis Viimsi Metskonna vastu omandiõiguse tunnustamiseks.
7. aprillil
8. a esitatud hagiavalduse kohaselt ostis Hendrik Puuraid
9. a juulis Ida Kruubergile kuuluvast Harju maakonnas Iru vallas Lepiku külas asuvast Valguta nr 96 talust umbes 1 800 ruutsülda maad. Maatüki ostmist tõendab Ida Kruubergi ja hageja vahel
10. märtsil
11. a koostatud kohustusallkiri, mille kohaselt müügihinnaks oli üks eesti kroon ruutsülla eest. Kohustusallkirjaga tõendati, et Ida Kruuberg oli kätte saanud 1 560 krooni ning tasuda jäi veel 240 krooni. Ida Kruubergi allkirjaga on tõendatud ka ülejäänud 200 krooni kättesaamine. Hageja palus omandireformi käigus maa tagastamiseks tunnustada oma omandiõigust Tallinnas Kõlviku tee 8 asuvale maatükile suurusega 7 500 m2 TsÜS § 112 lg 2 p 1 alusel. Kostja tunnistas kirjalikus vastuses hagi. Tallinna Linnakohtu
12. juuni
13. a otsusega hagi rahuldati. Kohus leidis, et kirjalike tõenditega on tõendatud maatüki omandamine hageja poolt. Avalduse kohtuvigade parandamiseks esitas H. Niiberg Avalduse põhjenduste kohaselt otsustas Tallinna Linnakohus, menetledes H. Puuraidi avaldust ning tunnustades H. Puuraidi omandiõigust H. Niibergile kuuluvale maale, H. Niibergi õiguste ja kohustuste üle, kuid jättis ta tsiviilasja kaasamata. H. Niiberg on vaidlusaluse maa omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Avaldaja väidab, et linnakohtus hagi läbivaatamisel puudusid nii hageja kui ka kostja. Nii linnakohtu istungi toimumise kui ka otsuse tegemise ajal oli hageja surnud, mida kinnitab Tallinna notari Evi Paberiti poolt
14. märtsil
15. a välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus.
16. a mais kehtinud TsKS § 74 lg 1 järgi oleks vaidluse subjekti väljalangemise korral protsessi pidanud astuma tema õigusjärglane, mis aga oli antud hetkel võimatu, sest Hendrik Puuraidi pärijad ja pärandvara määratleti alles
17. märtsil
18. a. Vandeadvokaat Andres Hallmägil puudus õigus esindada surnud hagejat, sest TsÜS § 101 lg 1 p 7 järgi lõppeb volitus tehingust tuleneva esinduse korral esindatava surmaga. Kohus pidanuks TsKS § 214 lg 1 p 1 alusel menetluse kuni hageja õigusjärglaste kindlaksmääramiseni peatama. Kostjana menetluses esinenud Viimsi Metskonnal puudus tsiviilprotsessiteovõime, kuna vastavalt TsKS § 67 lg 2 on tsiviilprotsessiteovõime muuhulgas Eesti ja välismaa juriidilistel isikutel. Mais
19. a kehtinud metsaseaduse § 19 lg 1 ja 3 ja § 20 ning metsakapitali seaduse § 2 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 p 2, § 43 lg 1 ja 3, § 61 lg 1 ja lg 2 p 3 ning § 72 lg 2 kohaselt on metskond valitsusasutuste hallatav riigiasutus. Vastustaja Juhani Puuraid vaidles kohtuvigade parandamise avaldusele vastu. Vastuses väitis vastustaja, et ta ei teadnud, et peab kohut ja oma isa esindajat tema surmast informeerima. Hendrik Puuraid esitas
20. a Tallinna Linnakohtule juriidilise fakti tuvastamise avalduse, mille alusel algatati tsiviilasi. Tsiviilasi lõpetati ja avaldus tagastati määrusega, kuna maa ostmist tuvastatakse hagimenetluses.
21. juunil
22. a teatas Hendrik Puuraidi esindaja kirjalikult Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, Tallinna Linnavaraametile ja Tallinna Kinnistusametile juriidilise fakti tuvastamise avaldusest ning palus maa kinnistamine kolmandale isikule peatada. Kinnistamise peatamise taotluse saatmise ajal ei olnud veel vaidlusalune maa Helvi Niibergile tagastatud. Hendrik Puuraid oli kindel, et tagastamise menetlus peatati. Kolleegium leidis, et Helvi Niibergi avalduse läbivaatamine kohtuvea parandamise korras on TsMS § 372 p 2 kohaselt põhjendatud, sest kohus otsustas teda asja kaasamata tema õiguste ja kohustuste üle. Helvi Niiberg oli kinnistusraamatusse kantud vaidlusaluse maa omanikuna. Linnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsÜS § 101 lg 1 p 7 kohaselt lõpeb tehingust tuleneva esinduse korral volitus esindatava surmaga. Vastavalt TsKS §-le 222 p 3 pidi kohus jätma avalduse läbi vaatamata, kui avalduse oli isiku nimel esitanud teine isik, kellel ei olnud volitusi asja ajamiseks. Vandeadvokaat Andres Hallmägi esitas
23. aprillil
24. a Hendrik Puuraidi esindajana hagi Tallinna Linnakohtusse. Seoses esindatava surmaga
25. aprillil
26. a olid TsÜS § 101 lg 1 p 7 kohaselt selleks ajaks lõppenud kõik esindaja volitused. Linnakohus menetles volituseta esindaja avaldust, mis tuli TsKS § 223 lg 1 kohaselt jätta kohtumäärusega läbi vaatamata. Lisaks sellele on kohus lahendanud asja kostja vastu, keda juriidilise isikuna ei ole olemas. TsKS § 69 kohaselt said poolteks olla üksikisikud (füüsiline isik) ja juriidilised isikud. Avaldaja on õigesti märkinud, et kostjana menetluses esinenud Viimsi Metskonnal puudus tsiviilprotsessiteovõime, kuna vastavalt TsKS § 67 lg 2 oli tsiviilprotsessiteovõime muuhulgas Eesti ja välismaa juriidilistel isikutel.
27. a kehtinud metsaseaduse § 19 lg 1 ja 3 kohaselt majandas riigimetsa Metsaamet riigimetskondade kaudu. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 p 2, § 43 lg 1 ja 3, § 61 lg 1 ja lg 2 p 3 ning § 72 lg 2 kohaselt on metskond valitsusasutuste hallatav riigiasutus, ega ole juriidiline isik. Juhindudes TsMS §-dest 373 lg 2 ja 362 p 3, kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Linnakohtu
28. mai
29. a otsus tühistada ja jätta avaldus läbi vaatamata. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Helvi Niibergile
30. märtsil
31. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, Kull