3-2-1-1-98

3-2-1-1-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, OÜ Linnamäe Peekon esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. jaanuaril
4. a OÜ Linnamäe Peekon kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. septembri
6. a otsuse OÜ Linnamäe Peekon hagis AS Karree vastu 167 626 krooni saamiseks. OÜ Linnamäe Peekon ja AS Karree (uus ärinimi Karree Lihatööstuse AS) sõlmisid
7. jaanuaril
8. a arveldustähtaja- ja müügilepingu elussigade müügiks. Lepingu p 2 järgi kohustus AS Karree temale osutatud teenuse (sigade müük ja transport) eest tasuma 14 päeva jooksul teenuse osutamisest. Arvelduse aluseks lugesid pooled loomade vastuvõtmise-üleandmise üldtunnustatud kviitungeid ja arveid autotranspordi ning ekspeditsiooniteenuste eest. Tähtajaks tasumata jätmisel kohustus AS Karree lepingu p 3 kohaselt maksma AS-le Linnamäe Peekon iga päeva eest 0,5% viivitatud summast. AS Karree keeldus tasumast
9. a tekkinud maksmisega viivituse eest. OÜ Linnamäe Peekon esitas Harju Maakohtule hagi AS Karree vastu viivise 167 625 krooni ja 90 sendi saamiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja leidis, et vastavalt lepingule oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksetega viivitamise eest 167 625 krooni ja 90 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli hageja nõutav viivis ülemäära suur võrreldes kreeditori kahjudega ning hageja ei ole tõendanud kahjude olemasolu. Kohus vähendas TsK § 194 lg 1 alusel viivist ja mõistis kostjalt välja 70 000 krooni ja riigilõivu rahuldatud nõude suuruselt. Tallinna Ringkonnakohus jättis
10. septembri
11. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et hageja ei tõendanud tal kahjude tekkimist seoses sellega, et kostja ei tasunud võlgnevust tähtaegselt. Kohus leidis, et ebatäpne on hageja väide, et AS Karree ei tõstatanud asja arutamisel kahjude küsimust. Vastavalt TsKS §-le 88 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus mõistis kohtukulu hageja kasuks TsKS § 57 lg 1 alusel välja õigesti proportsionaalselt rahuldatud nõude suurusele. Kassatsioonkaebuses OÜ Linnamäe Peekon palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse. Alusetu on apellatsioonikohtu viide TsKS §-le 88 lg
12. AS Karree ei ole kohtumenetluses viidanud OÜ Linnamäe Peekon kahjule, selle suurusele ning seosele kohtuliku vaidluse esemeks olnud viivise nõudega ning kahju ei olnud ka kohtuliku vaidluse esemeks. Kohtud rikkusid TsKS § 230 lg 3 sätteid, sest kohus ei või otsuses tugineda asjaolule, millele pool ise ei ole asja läbivaatamisel viidanud. Vastavalt TsKS §-le 228 lg 2 rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida uuriti kohtuistungil ning TsKS § 232 lg 4 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Apellatsioonkaebuse esemeks oli ka asjaolu, et maakohus ei põhjendanud, millest lähtudes ja miks kohus rahuldas hagi summas 70 000 krooni ja kas see oli seotud hagejal tekkinud kahjudega. Ringkonnakohtu otsuses ei ole see asjaolu käsitlemist leidnud. Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuses esitatu juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kui tasumisele kuuluv viivis on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul TsK § 194 lg 1 kohaselt õigus viivist vähendada. Sealjuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate isikute varalist olukorda ja mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Osundatud säte annab kohtule võimaluse viivist vähendada ja samas loetleb asjaolud, mida kohus peab viivise vähendamisel arvestama. Hagi piirid sätestab TsKS § 230, mille
13. lõike kohaselt asjas, milles poolte kokkulepe on seadusega lubatud, ei või kohus otsuses tugineda asjaolule, millele pool ise ei ole viidanud asja läbivaatamisel. Käesolevas asjas on poolte kokkulepe lubatud. Seega, apellatsioonikohtu seisukoht, et hageja ei tõendanud kahjude tekkimist seoses kostja poolt võlgnevuse mittetähtaegse tasumisega, on asjasse mittepuutuv. Kohus jättis tähelepanuta, et viivise vähendamise algatus peab tulema kostjalt. Kostja eelmenetluses ja tema esindaja kohtuistungil ei taotlenud TsK § 194 alusel viivise vähendamist viivise ülemäärase suuruse tõttu võrreldes hagejal tekkinud kahjudega. Hageja kahju ei olnud üldse asja läbivaatamisel kohtuliku vaidluse esemeks ning sellele asjaolule kohus ei saanud otsustuses viidata. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
14. septembri
15. a otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Asko Pohla
16. oktoobril
17. a tasutud kautsjon 976 (üheksasada seitsekümmend kuus) krooni ja 30 senti. Eesistuja: J. Odar Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik