3-2-1-2-98

3-2-1-2-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, hageja H. Kärsoni ja kostja esindaja vandeadvokaat M. Sikuti osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. jaanuaril
4. a AS Järvere Karu kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. septembri
6. a otsuse Heino Kärsoni hagis AS Järvere Karu vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Tartu Ringkonnakohtu otsuse kohaselt invaliidistus Heino Kärson
7. mail
8. a tööülesannete täitmisel saadud vigastuse tagajärjel, millega kaasnes eluaegne töövõime kaotus 20%. Tööõnnetuse toimumises oli süüdi Võru Metsamajand, kes ei eitanud oma süüd ja maksis
9. a märtsini hagejale tervisekahjustuse eest hüvitist. Ringkonnakohtu otsusega rahuldati osaliselt kostja apellatsioonkaebus ja tühistati osaliselt Võru Maakohtu
10. aprilli
11. a otsus hageja kasuks väljamõistetud ühekordse hüvitise ning igakuiselt väljamõistetud hüvitise suuruse osas. AS-lt Järvere Karu mõisteti välja hüvitist perioodi eest
12. a juuni kuni jaanuar
13. a ühekordselt 7 717 krooni 20 senti ning igakuuliselt alates
14. veebruarist
15. a 241 krooni 65 senti. Samuti mõisteti kostjalt välja riigilõiv 985 krooni riigi tuludesse. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt likvideeriti Riigi Metsaameti
16. detsembri
17. a käskkirja nr 75 ja Metsaameti ning Keskkonnaministeeriumi
18. veebruari
19. a ühiskäskkirja nr 19/15 alusel metsamajandid ning nende baasil moodustati metsamajandite õigusjärglastena riigiettevõtted metsamajandid, millised Vabariigi Valitsuse
20. mai
21. a määrusega nr 151 anti majandusministeeriumi valitsemisalasse ja lubati majandusministeeriumil reorganiseerida õigusjärglusega riiklikeks aktsiaseltsideks. RAS Võru Metsamajand tunnistas
22. augusti
23. a kirjas Võru Maakohtule osaliselt hagi ning seega tunnistas end ka Võru Metsamajandi kohustuste kandjaks. Metsaameti õiend tõendab, et Võru Metsamajandi likvideerimisel läks tema kohustus hüvitada hagejale tervise kahjustamisega tekitatud kahju üle riigiettevõttele Võru Metsamajand. Võru Metsamajandi
24. veebruari
25. a käskkirjad nr 17-k ja nr 18-k on antud ettevõttesiseselt töösuhete reguleerimisel ega tõenda vastupidist. Hageja
26. märtsil
27. a esitatud hagi järgi oli kostjaks RAS Võru Metsamajand.
28. oktoobri
29. a erastamise ostu-müügilepinguga ostis AS Karu, kelle õigusjärglaseks on AS Järvere Karu, 100% RAS-i Võru Metsamajand aktsiaid. Maakohus leidis, et erastamise ostu-müügilepingu järgi läks AS-le Karu üle kohustus maksta hagejale tervisekahjustuse hüvitist. Seoses RAS-i Võru Metsamajand erastamisega asendati kostja ja selleks sai AS Järvere Karu. TsK § 448 lg 2 kohaselt vabaneb organisatsioon kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju ei tekkinud tema süül. Kostja nimetatud asjaolu ei tõendanud. Sellest, et kraana lükkas liikuma tugev tuul, ei tulene, et tööõnnetuse põhjustas vääramatu jõud. Ohutute töötingimuste korral pidanuks olema võimalik peatada liikuv kraana ka elektrikatkestuse korral. Kassatsioonkaebuses palus AS Järvere Karu Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kassaatori väidetel põhjustas õnnetusjuhtumi looduse stiihia ja selles puudus tööandja süü. Kohus on sellekohaseid tõendeid valesti hinnanud ja sellest tulenevalt kohaldanud vääralt TsK § 464 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
30. juuni
31. a määruse nr 172 p-i
32. Kohus on ebaõigesti hinnanud Riigi Metsaameti õiendit. Võru Metsamajand likvideeriti ilma õigusjärgluseta, mida tõendavad tema
33. veebruari
34. a käskkirjad 17-k ja 18-k. Kassaator on ostnud RAS-i Võru Metsamajand aktsiad, kuid viimatinimetatud juriidilist isikut ei likvideeritud ega kustutatud Ettevõtteregistrist. Ei aktsiaseltside Karu ega Järvere Karu põhikirjast nähtu nende õigusjärglus RAS-i Võru Metsamajand suhtes. Kohtud on rikkunud TsKS § 318 lg 1 p 3, jättes protsessi kaasamata hageja elukohajärgse sotsiaalkindlustuse organi. Vastustaja peab ringkonnakohtu otsust õigeks. Kolleegiumi istungil jäid kassaatori esindaja ja hageja oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Tõendeid hinnates on ringkonnakohus tulnud õiguslikult põhjendatud järeldusele, et tervisekahjustuse tekitamises hagejale
35. mail
36. a oli süüdi Võru Metsamajand, kellel tulenevalt TsK §-st 464 lg 1 tekkis kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju. Kohtule esitatud tõendeid Võru Metsamajandi likvideerimise kohta
37. a on kohtud hinnanud ja ringkonnakohus on põhjendanud oma järeldust, et Võru Metsamajandi likvideerimisel läks tema kohustus hüvitada hagejale tervisekahjustusega tekitatud kahju üle Vabariigi Valitsuse
38. jaanuari
39. a määruse nr 32 alusel moodustatud riigiettevõtte "Eesti Riigimetsad" koosseisu kuuluvale iseseisvale ettevõttele Võru Metsamajand. See järeldus on kooskõlas TsK § 473 lg 1
40. a kehtinud redaktsiooniga. Muid tõendeid pole kohtule esitatud. Kassatsioonkaebuses ei vaidlustata riigiettevõtte "Eesti Riigimetsad" koosseisu kuulunud Võru Metsamajandi reorganiseerimist riiklikuks aktsiaseltsiks Võru Metsamajand. Kassaator vaidlustas ringkonnakohtu otsust ka selles osas, et erastamise ostu-müügilepinguga ei läinud talle üle kohustus hüvitada hagejale tervise kahjustamisega tekitatud kahju. See väide jääb kassatsiooniastmes tähelepanuta. Tulenevalt TsKS §-st 301 lg 1 saab apellatsioonikohus kontrollida esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ainult apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud maakohtu järeldust, et kohustus hüvitada hagejale tervisekahjustamisega tekitatud kahju läks RAS-lt Võru Metsamajand üle AS-le Karu. Seega on ringkonnakohtu otsus apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires seaduslik ja põhjendatud ning puudub protsessuaalne alus kassaatori viimatinimetatud väite sisuliseks analüüsiks. Juhindudes TsKS §-st 346 p 1 kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
41. septembri
42. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, J. Luik