3-2-1-3-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. jaanuaril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 12.

§ 86

p 7 alusel usalduse kaotuse tõttu, kuna hageja oli esitanud Hoiupangale laenu saamiseks määramata ajaks sõlmitud töölepingu, mis ei olnud vormistatud kaadritöötaja poolt ja millel oli võltsitud direktori allkiri. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamine ei olnud seaduslik, kuna ta ei olnud töölepingu võltsimisest teadlik. Hageja soovis 1995. a juulis saada Hoiupangast pangalaenu. Pangas selgitati, et määratud ajaks sõlmitud töölepingu korral on laenu saamine vähetõenäoline. Hageja arvates pidanuks olema tema tööleping sõlmitud määramata ajaks vastavalt

§-s 27 lg 2 sätestatule, kuna valvetöötaja töö oli püsiva iseloomuga. Kaadritöötaja puhkusel oleku tõttu väljastas raamatupidamine hagejale uue, määramata ajaks sõlmitud töölepingu, mille ta esitas Hoiupangale.

1. augustil
2. a sai hageja laenu 8000 krooni. Avalduse alusel kanti tema palk alates
3. a septembrist Hoiupanka.
4. veebruaril
5. a. teatas kostja töökorralduse ja töö tasustamise olulisest muutmisest, millega hageja ei nõustunud. Seejärel leidis kostja põhjuse hageja vallandamiseks usalduse kaotuse tõttu. Hageja palus

§-de 117 lg 2, 142, 143 ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 23 alusel tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõppenuks tema algatusel ja mõista kostjalt välja hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses 23 400 krooni. Tallinna Linnakohtu

1. märtsi
2. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt on tõendatud hagejaga tähtajaliste töölepingute sõlmimine. Töölepingud on hageja poolt allkirjastatud ja nende tähtaegu ei ole ta vaidlustanud. Hageja väide, et direktori ja kaadriinspektori kohustusi täitis nende puhkuse ajal pearaamatupidajana töötanud hageja abikaasa Veronika Isajenko, ei ole tõendatud. Vladimir Isajenko kinnituste kohaselt pöördus ta töölepingu muutmiseks oma abikaasa poole. Tunnistaja Veronika Isajenko ütluste järgi kirjutas ta hageja töölepingusse, et hageja on tööle võetud määramata ajaks ja võltsis kolledz i direktori allkirja. Kohus leidis, et hageja süüline käitumine on tõendatud poolte seletuste, tunnistajate ütluste ja dokumentidega. Hageja korraldas teadvalt töölepingu võltsimise: kõrvaldas kaustast töölepingu, kasutas kostja pitsatit dokumendi võltsimisel ja esitas võltsitud töölepingu pangale laenu saamiseks.

§ 86

p 7 lubab lõpetada töölepingu iga töötajaga, kelle suhtes tööandja kaotab usalduse. Hageja oli valvetöötaja, kelle töökohustuseks oli Erakommertskolledzi kõigi ruumide ja vara puutumatuse tagamine. Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus ei ole töölepinguseaduse sätteid vääralt tõlgendanud. Tööleping on oma olemuselt tasuline leping, mis reguleerib ka tööandja ja töötaja vahelisi varalisi õigusi ja kohustusi. Tööandja pidas põhjendatult oma vara ohtu seadmiseks hageja algatusel omavoliliselt muudetud töölepingu kasutamist - pangale esitamist. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Hageja leidis, et kohus on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessiõiguse norme. Töö iseloomu tõttu ei olnud õige hagejaga tähtajalise töölepingu sõlmimine (

§ 27

lg 2) ja kohaldada tulnuks

§-i 15, mille kohaselt on need töölepingu tingimused kehtetud, mis on halvemad seaduses, haldusaktis, või kollektiivlepingus ettenähtust.

1. märtsil
2. a. Kodakondsusja Migratsiooniametile esitamiseks vormistatud tööloa taotlusankeedis kinnitas kolled"i direktor oma allkirja ja ettevõtte pitsatiga, et hagejaga on sõlmitud tööleping määramata ajaks. Hageja ei ole võltsinud pangale esitatud töölepingut. Laenu saamisega seoses ei tekkinud kostjal mingeid kohustusi panga ees.

§ 104

kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 7 ettenähtud alusel töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. Sellest tulenevalt on tööandja kohustatud tõendama töötaja süü. Hageja süüline käitumine ei ole aga tõendatud. Hageja tõendas, et ta ei kahjustanud tööandja vara ega sooritanud muid tegusid, mis andnuksid põhjuse töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. Hageja leidis, et kohus tõlgendas valesti TDS § 6, mille kohaselt võib inventuuri tulemustega tõendatud süüteo eest distsiplinaarkaristuse määrata aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri tulemuste vormistamise päevast.

1. veebruaril
2. a vormistatud inventuuriaktist ei nähtu, et valvurina töötanud hageja oleks toime pannud mingi süüteo. Käskkiri inventuuri pikendamisest
3. märtsini
4. a ja
5. märtsi
6. a lisa inventuuriakti juurde on koostatud tagantjärgi, mistõttu kohus ei võinud neid tõenditena arvestada. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et kaebus on põhjendamatu. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tulenevalt TsKS §-st 313 peab apellatsioonikohtu otsus vastama TsKS § 232 lg-s 4 sätestatud nõuetele, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldab. Apellatsioonikohus ei pööranud tähelepanu apellatsioonkaebuses vaidlustatud tõendite hindamisele. Kohtuotsusest ei selgu, milliste tõenditega on tõendatud hageja

§-s 104 kirjeldatud süüline tegu töölepingu lõpetamiseks

§ 86p 7 alusel.

Apellatsioonikohus ei ole otsuses märkinud tõendeid, millele rajaneb kohtu järeldus, et hageja korraldas töölepingu võltsimise, kõrvaldas kaustast töölepingu ja kasutas kostja pitsatit. Apellatsioonikohtu otsusest ei selgu, kuidas ohustas tööandja vara määramata ajaks sõlmitud töölepingu esitamine pangale, kas sellest tulenes tööandjale kohustusi panga või hageja ees. Apellatsioonikohus on jätnud andmata õigusliku hinnangu hageja väitele, et määratud ajaks töölepingu sõlmimine hagejaga ei olnud kooskõlas

§-s 27 lg 2 sätestatuga, kuna hageja töö oli alatise iseloomuga. Samuti ei ole apellatsioonikohus võtnud seisukohta hageja väite kohta, et tema süüteo avastamist kajastavad dokumendid on võltsitud. Sellest aga oleneb, kas distsiplinaarkaristuse määramisel on järgitud TDS § 6 lg-s 2 sätestatud tähtaega. Juhindudes TsKS § 346 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1997. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Heli Raidvele 20. oktoobril 1997. a tasutud kautsjon 234 (kakssada kolmkümmend neli) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed: J. Luik, T. Vernik