3-2-1-10-98

3-2-1-10-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. jaanuaril
4. a KAS Farret kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. septembri
6. a otsuse Kaja Priki hagis KAS Farret vastu 850 000 krooni saamiseks ja KAS Farret vastuhagis Kaja Priki vastu lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid Kaja Prikk ja kindlustusaktsiaselts (KAS) Farret
7. augustil
8. a varakindlustuslepingud nr 000 704 ja nr 000 705 Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Kalda 13 asuva hoone ja vara kindlustamiseks kuni
9. augustini
10. a.
11. veebruaril
12. a hävisid hoone ja vara tulekahjus.
13. juunil
14. a keeldus kostja hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest. Keeldumise aluseks tõi kostja KAS-i Farret poolt
15. juulil
16. a kehtestatud üldtingimused vara kindlustamiseks punkti
17. K. Prikk esitas hagi KAS-i Farret vastu kindlustushüvitise 850 000 krooni saamiseks. KAS Farret esitas Kaja Priki vastu
18. novembril
19. a vastuhagi, milles palus tunnistada KAS-i Farret ja Kaja Priki vahel
20. augustil
21. a sõlmitud kindlustuslepingud nr 000 704 ja 000 705 kehtetuks algusest peale, kuna KAS Farret tegi tehingud eksimuse mõjul. KAS Farret ei teadnud, et hageja ise ei kasuta kindlustatud hoonet ja hoone välisseinte konstruktsioon ei vasta projektile. Linnakohus rahuldas Kaja Priki hagi summas 839 000 krooni ja jättis KAS-i Farret vastuhagi rahuldamata. Otsuse motiivide kohaselt loetakse TsK § 165 lg 1 järgi leping sõlmituks, kui poolte vahel on nõutavas vormis saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Pooled saavutasid kokkuleppe kõigis lepingu olulistes punktides. Pooled kohustusid kõrvalekaldumatult täitma kindlustamise üldtingimusi, mis on kindlustustunnistuse lahutamatu osa. Kindlustatud hoone hävis tules. Vastavalt lepingutele mõistis kohus KAS-lt Farret välja kindlustushüvitise ja arvestas sellelt maha summa, mis oli lepingus ette nähtud omavastutusena tulekahju korral. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata seetõttu, et TsÜS § 67 lg 4 kohaselt eksimuse tõttu tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg on kuus kuud asjast, mil isik sai teada või pidi teada saama eksimusest. Vastuhagi esitati
22. novembris
23. a. Hagis väidetavatest asjaoludest sai kostja teada märtsis
24. a. Hageja nõudis aegumise kohaldamist. Linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse Nordika Kindlustuse AS, kes palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse jättes K. Priki hagi KAS-i Farret vastu rahuldamata ja rahuldada KAS-i Farret vastuhagi K. Priki vastu olulise eksimuse mõjul sõlmitud kindlustuslepingute kehtetuks tunnistamiseks. Apellatsioonikohus rahuldas kaebuse osaliselt ning muutis linnakohtu otsust Kaja Priki kasuks väljamõistetava summa suuruse osas ja mõistis KAS-lt Farret välja 680 460 krooni. Otsuse motiivide kohaselt ei saa seadus olla lepingu lahutamatuks osaks. Selleks on üldtingimused vara kindlustamiseks, mille kinnitamise õigus on kindlustusandjal. Ei ole tõendatud, et hageja oleks rikkunud üldtingimuste p
25. Kindlustatud vara väärtuseks on tema tegelik väärtus kui hoonest on säilinud alla 40%. Tegelikuks väärtuseks on hoone taastamisväärtus, millest tuli maha arvata hoone kulum. Kassatsioonkaebuses palus KAS Farret apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Apellatsioonikohus on teinud otsuse isiku suhtes, keda asja arutamisele ei kaasatud. Kindlustusseaduse § 53 alusel lõpetas KAS Farret kindlustustegevuse kindlustusportfelli üleandmisega Nordika Kindlustuse AS-le ning KAS-i Farret õigusjärglaseks sai Nordika Kindlustuse AS. Kohus võttis õigusjärglase apellatsioonkaebuse menetlusse ja kutsus Nordika Kindlustuse AS-i kohtuistungile. Seega lubas kohus TsKS § 74 lg 1 alusel kostja õigusjärglasel astuda protsessi väljalangenud poole asemel ilma seda nõuetekohaselt määrusega vormistamata. Kohus tegi otsuse aga KAS-i Farret suhtes, keda apellatsioonikohus asja ei kaasanud. Vastustaja leidis, et kassatsioonkaebus on alusetu ja põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Õigusjärglus on võimalik igas protsessi staadiumis. Seadus ei nõua, et õigusjärglase protsessi kaasamine peab olema vormistatud määrusega. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus on otsuse teinud isiku suhtes, keda asja ei kaasatud, ei ole õige. KAS Farret oli protsessis kostja. Esimese astme kohus vaatas asja läbi kostja KAS-i Farret suhtes, kes esitas ka kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise teate. Kuigi apellatsioonkaebuse esitas end kostja õigusjärglaseks pidav Nordika Kindlustuse AS, kes palus tühistada kohtuotsuse ja teha asjas uue otsuse, millega hagi KAS-i Farret suhtes jätta rahuldamata ja rahuldada KAS-i Farret vastuhagi, luges linnakohus apellatsioonkaebuse esitajaks KAS-i Farret. Kaebusele Nordika Kindlustuse AS tõendeid kostja õigusjärgluse kohta ei lisanud. Apellatsioonikohus kutsus kohtuistungile Nordika Kindlustuse AS-i. Apellatsioonikohus kostja KASi Farret väljalangemise ja õigusjärglase protsessi lubamise osas seisukohta ei võtnud ja tegi otsuse KAS-i Farret suhtes. Seega ei lugenud apellatsioonikohus KAS-i Farret protsessist väljalangenuks. Kuna KAS-i Farret seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsunud, tuleb apellatsioonikohtu otsus igal juhul tühistada TsKS § 318 lg 1 p 2 alusel. Asja arutamise esemeks oleva vaidluse subjekti väljalangemise korral lubab kohus TsKS § 74 lg 1 kohaselt õigusjärglasel astuda protsessi väljalangenud poole asemel. Õigusjärglus on võimalik igas protsessi staadiumis. Kui apellatsioonikohus kutsus apellandina kohtuistungile ainult Nordika Kindlustuse AS-i, pidi apellatsioonikohus protsessis määratlema ka Nordika Kindlustuse AS-i protsessuaalse seisundi. See nõue tuleneb TsKS § 307, mille kohaselt protsessiosaliste avaldused ja taotlused kõikides küsimustes, mis on seotud asja läbivaatamisega apellatsioonikohtus, lahendab kohus pärast teiste protsessiosaliste arvamuste ärakuulamist. Kui Nordika Kindlustuse AS on kostja õigusjärglane, siis saab kohus otsuse teha ainult Nordika Kindlustuse AS-i suhtes. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
26. septembri
27. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Nordika Kindlustuse AS-le
28. oktoobril
29. a tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa