3-2-1-12-98

3-2-1-12-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. jaanuaril
4. a Termak Autopargi AS kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsuse Termak Autopargi AS hagis Aavo Türneri ja Raivo Pikkeri vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks. Aavo Türner ja Raivo Pikker töötasid Termak Autopargi AS-is autojuhtidena kiirabibussil.
7. oktoobril
8. a lõpetati nendega töölepingud töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 4 alusel mittevastavuse tõttu tehtavale tööle põhjusel, et
9. augustil
10. a purunes nende süül kiirabibussi väntvõll. Ekspertiisiga tehti kindlaks, et väntvõlli purunemise põhjuseks olid valed sõiduvõtted. A. Türner ja R. Pikker pöördusid Tallinna Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni, kes rahuldas nende avaldused osaliselt - tunnistas töölepingute lõpetamise ebaseaduslikuks, luges töölepingud lõpetatuks TLS § 79 lg 1 alusel töötajate algatusel alates
11. novembrist
12. a ning mõistis Termak Autopargi AS-lt välja nende kasuks hüvitise 5 kuu keskmise palga ulatuses - A. Türnerile 12 619 krooni ja R. Pikkerile 11 492 krooni. Termak Autopargi AS ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtusse hagi töölepingute lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks. Hageja leidis, et kostjad kasutasid bussi juhtimisel oskamatuid juhtimisvõtteid, mis tõi kaasa väntvõlli purunemise. Seda saab pidada ebapiisavaks kvalifikatsiooniks ja mittevastavuseks tehtavale tööle. Tallinna Linnakohtu
13. mai
14. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud kostjate mittevastavust tehtavale tööle. Tööandja selgitas ekspertiisiga välja mootori avarii põhjused ning asjaolu, et selle tingis siduri ebaõige kasutamine, kuid jättis kindlaks tegemata, kes kolmest bussiga kõige enam sõitnud juhist valesid sõiduvõtteid kasutas. Seetõttu on oletuslik hageja järeldus, et nendeks olid kostjad. Hageja ei ole tõendanud, et väntvõlli purunemine oli tingitud just autojuhtide ebaprofessionaalsusest, mitte aga varasemast puudulikust siduri survelaagri vahetamisest. Survelaagrit hageja eksperdile ei esitanud, mistõttu ta ei saanud anda arvamust, kas vahetatud survelaager oli uus või varem kasutatud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et mootori korrast äraolek oli arusaadav, ent kostjad oma ebaprofessionaalsuse tõttu ei saanud sellest aru. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Otsuse kohaselt on linnakohus õigesti leidnud, et tööandja peab töötajale hinnangu andmisel tuginema konkreetsetele faktidele, mis näitavad, et ta oma tööülesannetega toime ei tule. Vaidluse korral peab tööandja tõendama nende asjaolude esinemist, mille tõttu töötaja tehtavale tööle ei vasta. Hageja lähtus järelduste tegemisel sellest, et just kostjad kasutasid ebaõigeid sõiduvõtteid, kiirabibussiga sõidetud tundide arvust ja kilomeetritest. Hageja pidanuks tõendama, kes bussijuhtidest kasutas ebaõigeid sõiduvõtteid. Kassatsioonkaebuses palus hageja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada, kuna kohus on vääralt kohaldanud TLS § 86 p 4 ja TLS § 101 lg 3 ja on jätnud esitatud tõenditele sisulise hinnangu andmata. Apellatsioonikohus on selgitanud TLS § 101 lg-st 1 tulenevat õigust töölepingu lõpetamiseks, kuid arvestades vaidluse seotust vägagi spetsiifiliste tehniliste probleemidega piirdus tõdemusega, et on võimatu selgitada, kes kolmest autojuhist kasutas ebaõigeid sõiduvõtteid. Ekspert selgitas kohtuistungil, et siduri väärast ja ebamäärasest kasutamisest ükskõik kelle poolt põhjustatud intensiivne kulumine pidi olema vabakäigu suurenemise tagajärjel tuntav igale selle kiirabibussi rooli istunud ja oma tööd korralikult tegevale autojuhile. Kostjate vaieldamatult ebapiisav tööoskus väljendus vääras juhtimisvõttes ja sellest tekkinud tehnilise rikke kõrvaldamiseks remondivajadusest mittearusaamises. Vastuses palusid kostjad jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsuse muutmata. Töölepingud lõpetati nendega ebaseaduslikult. Kostjad leidsid, et väntvõll võib puruneda mitmel põhjusel. Seda selgitas kohtuistungil ka ekspert. Väntvõll ei purune siduri ebaõige kasutamise tõttu. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus on materiaalõiguse norme õigesti tõlgendanud. TLS § 86 p 4 kohaselt võib tööandja lõpetada töölepingu töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu. TLS § 101 lg 1 järgi on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p-s 4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Hageja käskkirja kohaselt lõpetati kostjatega tööleping TLS § 86 p 4 alusel seoses kiirabibussi mootori purunemisega autojuhtide pikaajaliselt väärade juhtimisvõtete tõttu. Ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostjatega töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel on ebaseaduslik, kuna hageja väide kostjate tööoskuste kohta on oletuslik. Hageja on küll tõendanud, et mootor purunes siduri ebaõige kasutamise tõttu, kuid ei ole tõendanud, et kostjad ei vasta tehtavale tööle: kasutasid sidurit ebaõigesti; ei saanud aru autojuhile äratuntavatest riketest. Seega on väär ka kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on jätnud tõenditele sisulise hinnangu andmata. Kolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et eksperdi arvamus on tõendiks TsKS § 87 lg 2 mõttes üksnes siis, kui see on määratud ja tehtud TsKS §-des 128-134 sätestatud alustel ja korras. Juhindudes TsKS §-st 346 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
15. oktoobri
16. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja. H. Jõks Liikmed. J. Luik, Vernik