3-2-1-14-98

3-2-1-14-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. veebruaril
4. a Roomet Assavi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. septembri
6. a otsuse Hilja-Kristel Karu ja Adele Ulm-Augustase hagis Roomet Assavi ja Märjamaa Vallavalitsuse vastu ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ja talu maal asuvate hoonete tagastamiseks omandireformi õigustatud subjektidele. Hagejad on ÕVVTK Rapla Maakonnakomisjoni
7. septembri
8. a otsusega nr 4343 tunnistatud omandireformi õigustatud subjektideks Juhan Ohalt õigusvastaselt võõrandatud endise Tuuleveski A25 (kinnistu 10936) maa ja vara suhtes.
9. veebruaril
10. a andis Varbola sovhoos hagejatele aktiga nr 707 saekaatri üle.
11. märtsi
12. a sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt müüs Varbola sovhoos Roomet Assavile Märjamaa vallas endise Tuuleveski A-25 talu maal asuva elumaja ja kõrvalhoone.
13. märtsi
14. a esitatud hagis palutakse tunnistada eelnimetatud ostu-müügileping kehtetuks TsK § 51 lg 1 ja TsÜS § 70 järgi. Hagiavalduse põhjendustel oli tegemist teeseldud tehinguga, milline oli tehtud seadusega keelatud tehingu varjamiseks. Õigusvastase võõrandamise ajal kuulus talu Juhan Ohale, kes omandas talukoha
15. a ostu-müügilepingu alusel, milles märgitakse ainsa hoonena tuuleveskit. Elumaja pole talumaal kunagi olnud ega ka hiljem ehitatud. Veski naabrusesse ehitas J. Oha saekaatri. Kuna Tuuleveski maal asusid tootmishooned, mille omamine oli füüsilisel isikutel keelatud TsK § 109 lg 2 järgi, siis tehti hoonete müügiga ettekavatsetult teeseldud tehing. Varbola sovhoos esitas ENSV Agrotööstuskomiteele müügiloa saamiseks teadvalt valeandmed, märkides, et tegemist on elumaja ja kõrvalhoonega. Loa alusel sõlmis notar
16. märtsil
17. a ostu-müügilepingu. Lääne Maakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt kehtis ostumüügilepingu sõlmimise ajal TsK § 109, mille
18. lõike järgi võisid kodanike isiklikus omandis olla majatarbed, isikliku tarbimise ja mugavuse esemed, koduse majapidamise inventar, elamu ning isiklikud säästud. TsK § 243 lg 1 kohaselt võis kodaniku isiklikus omanduses olla elamu või selle osa. Märjamaa Vallavalitsuse
19. aprillis
20. a tõendi nr 68 järgi on säilinud endisest Tuuleveski talust tuuleveski hoone ja saekaater. Kuna hooned olid olemas ja sovhoosi bilansis, tagastati need hagejatele kui õigustatud subjektidele. Tuuleveski maal pole elamut kunagi olnud. Sovhoos kasutas ainult saeveskit. Kohus leidis, et Tuuleveski maal elamu puudus. Seega oli elamu ja kõrvalhoone ostu-müügilepingu näol tegemist teeseldud tehinguga. Varjatud tehinguks oli sovhoosile kuuluvate tootmishoonete müük kostjale, mis TsK § 109 lg 1 järgi ei saanud olla isikliku omandiõiguse objektiks. TsK § 109 ja 110 tunnistati
21. juunil
22. a kehtetuks Eesti Vabariigi omandiseadusega, milline on omakorda tunnistatud kehtetuks AÕS RakS §-ga 25 lg 5 arvates
23. detsembrist
24. a. Kehtiv AÕS ei sea piiranguid, mis olid tsiviilkoodeksis. Kohus leidis, et varjatud tehing ei ole enam seadusevastane ja on kehtiv. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt on Tuuleveski talu maadel tuule- ja saeveski hoone. Majavaldust ei ole sellel kinnistul kunagi asunud. Seega ajal, mil Varbola sovhoos lepingu järgi müüs ja R. Assavi ostis Tuuleveski elumaja ja kõrvalhoone, nimetatud hooned puudusid.
25. märtsil
26. a sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt loeti lepingu objekti üleandmine ostjale toimunuks lepingu allakirjutamisel ja leping kuulus registreerimisele Rapla rajooni Märjamaa Küla RSN TK-s. Hooned jäid registreerimata ja
27. veebruari
28. a aktiga anti hagejatele üle saekaater ainsa nimetatud kinnistul asuva hoonena. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud ostu-müügilepingu sõlmimisel ei ole järgitud seadust ja tehing on TsK § 51 lg 1 alusel kehtetu. Lepingu sõlmimisel puudus lepingu objekt. Seega nimetatud tehing on kehtetu puuduste tõttu selle sisus. Tegemist ei ole teeseldud ega varjatud tehinguga. Kassatsioonkaebuses palub kassaator tühistada apellatsioonikohtu otsuse ja teha uue otsuse, kuna ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnorme. Kassaator soovib, et uue otsuse tegemisel kohaldaks kohus TsÜS § 70 sätteid. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et saekaatrihoone ja tuuleveski on kokku ehitatud ja et hooned olid sovhoosi bilansis ka pärast ostu-müügilepingule allakirjutamist. Nimetatud hooned registreeris kassaator Märjamaa küla RSN TK-s hilinemisega. Selleks, et ostu-müügilepingut vormistada, oli vajalik Agrotööstuskomitee luba ja samas nõuti hoonete välisvaatega fotosid. Kassaator leiab, et varjatud tehinguks oli sovhoosile kuuluvate endiste hoonete müük talle. Vastuses kassatsioonkaebusele peavad vastustajad kohtuotsust õiglaseks ja põhjendatuks, ning vaidlevad kassatsioonkaebuse rahuldamisele vastu. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsKS § 347 p 1 alusel. Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et vaidlusaluse tehingu tegemise ajal olid Tuuleveski talu maadel tuule- ja saeveski hoone. Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal elumaja ja kõrvalhoone krundil puudusid. Tegelikult ostis R. Assavi tootmishooned. Nende asjaolude põhjal tegi ringkonnakohus järelduse, et vaidlustatud ostu-müügilepingu sõlmimisel ei järgitud seadust ning tehing oli TsK § 51 lg 1 alusel kehtetu, kuna tehingu sisu ei vastanud seadusele, sest puudus lepingu objekt. Ringkonnakohtu põhjendus ei ole õige, kuna ostu-müügilepingu objekt oli olemas nagu võib järeldada ringkonnakohtu poolt tuvastatust. Maakohtu järeldust, et tootmishoonete müüki varjati elamu müügiga, ei ole ringkonnakohus ümber lükanud. Ringkonnakohtul on vajalik tuvastada, millises seisundis hooned
29. a müüdi ning anda tehingule kooskõlas TsÜS §-ga 70 õiguslik hinnang lähtudes seadustest, mis reguleerisid isikliku omandiõiguse objekte tehingu tegemise ajal. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
30. septembri
31. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Roomet Assavile
32. oktoobril
33. a tasutud kautsjon 220 (kakssada kakskümmend) krooni. Eesistuja: . Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa