Obsah (4)

§ 245§ 240§ 21§ 89

3-2-1-15-98 MÄÄRUS Tartus 12. veebruaril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, hageja esindaja vandeadvokaat Villu Kõve ja Eesti Demokraatl

§ 245

lg 1 ja 2 kohaselt võib otsuse teinud kohus selgitada määrusega otsust, mida ei ole täidetud. Otsus on täitmata ning otsuse selgitamisel ei ole muudetud selle sisu. Apellandi sellekohased väited ei ole kooskõlas toimikus olevate materjalidega.

§ 240

lg 2 kohaselt määrab otsuse täitmise viisi ja korra samuti kohus, mida ongi tehtud, kuna pooltel on lahkhelid kohtuotsuse täitmise osas. Tsiviiltoimiku materjalidest ilmneb, et

1. augustil
2. a esitati taandus eesistuja osas, mille kaasistujad jätsid rahuldamata. Tsiviilkohtupidamise seadustik ei näe ette, et taanduse taotlus tuleb lahendada nõupidamistoas. Apellandi taotlus täiendavate dokumentide väljanõudmiseks ja asja juurde võtmiseks jäeti rahuldamata, kuna kohus on neis küsimustes seisukoha võtnud. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega
3. jaanuarist
4. a, mis on täitmata juba poolteist aastat. Erikaebuses palus Eesti Demokraatlik Tööpartei tühistada apellatsioonikohtu määruse
5. oktoobrist
6. a tervikuna ja saata asi läbivaatamiseks teisele apellatsioonikohtule. Ringkonnakohus ei ole arvestanud

§ 21lg 6 ja 7 nõudeid kohtuniku vastu esitatud taanduse lahendamisel.

Taanduse protseduuride mittejärgimine esimese astme kohtu poolt on kaasa toonud asja arutamise ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt. Samuti on apellatsioonikohus rikkunud

§ 245lg 1 toodut, mis välistab otsuse selgitamisel selle sisu muutmise.

Linnakohtu otsuses ei sisaldu otsustust tunnistada kassaatori EDTP valdus ebaseaduslikuks, selles kinnitatakse kassaatoril õigusliku aluse olemasolu kasutada hoonet ja otsuses ei ole fikseeritud faktilise valduse üleandmise nõuet kassaatori poolt. Vabariigi Valitsuse korraldusega

1. oktoobrist
2. a anti hoone EKP kasutusse ja jäeti tema faktilisse valdusse. EDTP on EKP õigusjärglane. Kohtule ei ole esitatud ühtki dokumenti nimetatud valitsuse korralduse tühistamise kohta, selle kehtivust on tunnistatud kohtuotsuses
3. jaanuarist
4. a. Kuna Eesti Vabariik oma valitsuse korraldusega loovutas kasutuse ja faktilise valduse EDTP-le, siis on otsuse selgitamisel vääralt käsitletud hagi objektiks olevaid omanikuõigustusi. Määruses selgitusena nende õiguste teostamine "justiitsministeeriumi kaudu ja viimase poolt tegeliku võimu saamisega Kentmanni 13 hoone üle" on otsuse laiendav ja seega ebaseaduslik tõlgendus. Esimese astme kohtult taotleti hageja subjektsust piiritleva Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse nr 89
5. detsembrist
6. a toimiku juurde võtmist, mis realiseerituna Vabariigi Valitsuse
7. detsembri
8. a korralduse nr 726-k kaudu, määratleb hageja kui vara haldaja volituste piirid. Sellest lähtuvalt on aktiga
9. maist
10. a kohtuotsus täidetud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et põhjendatud on kohtu seisukoht mitte võtta toimikusse Vabariigi Valitsuse
11. detsembri
12. a protokollilist otsust nr 89 p 13 ja justiitsministeeriumi kirja nr K-114
13. veebruarist
14. a, kuna nende dokumentidega soovivad apellandid tõestada oma valduse seaduslikkust. Tõendite vastuvõtust keeldumine esitatud motiividelon

§-de 64, 70 lg 1; 88 lg 1 ja 89 rikkumine. Ringkonnakohus on jätnud kohaldamata asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-d 2 ja 5. Ringkonnakohtu määruse õigusliku alusena on viidatud

§-le 240, mis reguleerib otsuse täitmise viisi ja korra muutmist. Otsuse muutmine on aga lubamatu selle selgitamisel. Vastustaja pidas erikaebust põhjendamatuks. Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et kaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Eesistuja taandamise aluseks oli asjaolu, et Tallinnas Kentmanni 13 hoonesse kavatsetakse üle viia Tallinna Linnakohus.

§ 245lg 1 kohaselt kuulub kohtuotsuse selgitamise ainuõigus otsuse teinud kohtule.

Seega sai otsust selgitada ainult Tallinna Linnakohus. Samas sooviti taandusavalduses, et

1. jaanuari
2. a kohtuotsust selgitaks otsuse teinud kohtukoosseis. Otsuse teinud kohtukoosseis ei saanud seda aga selgitada, sest otsuse selgitamise ajal ei töötanud asja otsustamisel eesistujaks olnud kohtunik enam Tallinna Linnakohtus. Kohtuistungi protokolli kohaselt lahendasid kaasistujad taanduse kohtuistungil protokollilise määrusega, jättes selle rahuldamata.

§ 21

lg 7 kohaselt lahendavad kohtuniku taandamise kohtukaasistujad taandatava juuresolekuta. Osundatud säte teenib eesmärki välistada taandamise lahendajate mõjutamine taandatava poolt. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et taandamine oleks lahendatud eesistuja juuresolekuta. Taandus on aga läbi vaadatud ja põhjendatult rahuldamata jäetud mitte nõupidamistoas taandatava juuresolekul, vaid kohtuistungil selleks pädevate isikute - kaasistujate- poolt. Seega taanduse läbivaatamisel on formaalselt rikutud

§-s 21 lg 7 sätestatut. See protsessiõiguse normi formaalne rikkumine ei muuda kohtulahendit - arvestades taanduse alust ja taanduse läbivaatamist kohtusaalis - ebaseaduslikuks, mis võiks olla ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks tulenevalt

§-st 347 p 2. Väär on erikaebuse seisukoht, et asja on lahendanud ebaseaduslik kohtukoosseis. Ebaseaduslik kohtukoosseis oleks asja lahendanud siis, kui kohtukooseisu oleks kuulunud kohtunik, kelle suhtes on kindlaks tehtud mõni

§-s 18 lõikes 1 p 1, 2 või lõikes 2 või §-s 19 nimetatud asjaolu. Kohtuotsuse resolutsiooni selgitamisel ei või muuta selle sisu. Otsuse resolutsiooni selgitamisel saab tugineda resolutsioonis otsustatule, kohtuotsuses tuvastatule, hagis nõutule ja seadusele. Selgitamisel ei või tuvastada uusi asjaolusid ja selgitada otsust vastuolus kohtuotsuses tuvastatud asjaoludega. Samuti pole kohtuotsuse selgitamisel arvestatavad pärast kohtuotsuse jõustumist toimunud õigusmuudatused. Seega kohtuotsuse selgitamisel ei võta kohus

§ 89

kohaselt vastu tõendeid, millega soovitakse tõendada mingit asjaolu või selle puudumist, kuna otsuse selgitamisel pole neil tõenditel tähtsust. Kui mingi vajalikuks peetav asjaolu on otsuses tuvastamata või protsessiosalise arvates valesti tuvastatud või otsuse resolutsioon ei tulene tuvastatust, siis selles osas oli võimalik esitada kohtuotsusele kaebus. Kuna kohtuotsuse selgitamine on otsuse teinud kohtu ainuõigus, siis ei saa kohtuotsust sisuliselt selgitada kõrgema astme kohus. Viimane saab kontrollida kas selgitamisega on otsuse sisu muudetud või mitte. Nendest põhimõtetest lähtudes käsitleb kolleegium erikaebust ja kontrollib kohtumääruse seaduslikkust. Hagis nõuti kõigi kostjate kohustamist vaidlusalune hoone üle anda.

1. novembri
2. a eelistungil on hageja esindaja selgitanud, et hoone ebaseaduslikust valdusest väljaandmist nõutakse aktsiaseltsidelt "MKE" ja "Kapet". Kahe viimatinimetatu valduse ebaseaduslikkuson kohtuotsuses ka tuvastatud. Kes kostjatest ja millist osa hoonest valdas, seda kohtuotsuses ei tuvastatud. Tallinna Linnakohtu
3. jaanuari
4. a kohtuotsusega on tunnistatud vastavuses hageja nõudega Eesti riigi
5. augustil
6. a tekkinud omandiõigust Tallinnas Kentmanni 13 asuvale hoonele ja kohustatud kostjaid, sealhulgas Eesti Demokraatlikku Tööparteid, see hoone (mitte aga osa sellest) Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile üle andma. Alusetu on kassaatori väide, et selgitatav kohtuotsus ei sisalda valduse üleandmise nõuet. Kuna Eesti riik on hoone omanikuks alates
7. augustist
8. a, siis üleandmise sisuks saigi olla hoone andmine otsesesse valdusse. Tallinna Linnakohus oma
9. augusti
10. a määruses selgitaski, milles seisneb valduse kui tegeliku võimu üleandmine. Seega pole kohtuotsuse selgitamisel muudetud selle sisu ega tõlgendatud määruses üleandmist laiemalt kui otsuses. Kas kassaatori valdus on seaduslik või mitte, see ei kuulu lahendamisele otsuse selgitamisel ja seda pole kohus ka teinud. Põhimõtteliselt on võimalik asja andmine omaniku tegeliku võimu alla ka ilma üleandja valduse ebaseaduslikuks tunnistamise ja tema valduse lõpetamiseta. Kuna valduse kui tegeliku võimu üleandmise kohustus omanikule sisaldus kohtuotsuses, siis otsuse selgitamisel on ainetu vaidlus selle üle, kas kohus tegi otsuse valduse- või omandikaitse hagis ja kas kohtuotsuse tegemisel kuulus kohaldamisele AÕS RakS §-s 5 sätestatu või mitte. Ringkonnakohtu sisuliselt õige määruse tühistamiseks ei anna alust ebaõige viide

§-le 240 lg 2. Juhindudes

§-st 346 p 1, kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja: J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa