Obsah (4)

§ 30§ 25§ 24§ 64

3-2-1-19-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. veebruaril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, Toyota Baltic AS-i esindaja vandea

§ 30lg 1).

Teisiti ei olnud järjekoht määratud ka puudutatud isikute poolt

1. detsembril
2. a sõlmitud asjaõiguslepingus. Kannetel on juba soovitud samane järjekord. Kande tekstis tuleb eraldi viidata järjekohale siis, kui asjaõiguslepingus on poolte tahtega määratud järjekoht seadusest erinevalt. Apellatsioonikohtu otsusele esitas kassatsioonkaebuse Toyota Baltic AS (Toyota Eesti AS uus ärinimi), palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Ekslik on ringkonnakohtu viide kande tegemisel

§-le 30 lg 1. AÕS § 59 lg 1 kohaselt saavad asjaõigused järjekoha kande tegemisega, kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras ning nummerdatakse iga registrijao piires nende tegemise järjekorras (

§ 25

). Kooskõlas kinnistusraamatu avalikkuse ja õigsuse eeldamise põhimõttega, peab järjekoht üheselt ja ammenduvalt selguma juba kandest endast.

1. jaanuaril
2. a kanti registriosa nr 1399 neljandasse jakku kaks hüpoteeki: esimese jooksva kandena AS Hansapanga kasuks ja teise jooksva kandena kassaatori kasuks. Kuna kannete tegemise aeg määratakse kande kuupäeva täpsusega, siis on järjekoha selgitava viite puudumisel AS Hansapank hüpoteek varasema järjekohaga asjaõiguseks kassaatori hüpoteegi suhtes. Kinnistusraamatu kannete üheseks mõistmiseks sätestabki

§ 24

lg 3 samal päeval samasse registriossa tehtava mitme kande puhul nõude, et selliste kannete tekstis peab sisalduma ka viide nende kannete järjekohale. AS Hansapank peab kassatsioonkaebust põhjendatuks, kuna nii kassaator kui AS Hansapank soovisid seada hüpoteegid esimesele ühele ja samale vabale järjekohale. Kolleegiumi istungil jäi Toyota Baltic AS esindajakaebuses toodud väidete juurde ja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kolleegium leidis, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, kuid ringkonnakohtu otsus on lõppjärelduses õige. ELKE Maja AS kui kinnistu omanik ning AS Hansapank ja Toyota Eesti AS sõlmisid

1. detsembri
2. a koos hüpoteegi seadmise lepinguga asjaõiguslepingu, mille p-s 3.1 avaldasid nad soovi kanda kinnistu kohta avatud registriossa nr 1399 hüpoteegid ühele ja samale esimesele vabale järjekohale. Kinnistamisotsusega otsustas kohus kanda registriosa nr 1399 neljandasse jakku jooksva kandena nr 1 hüpoteegi AS Hansapanga kasuks ja jooksva kandena nr 2 hüpoteegi Toyota Eesti AS kasuks. Kinnistamisotsus ei sisalda asjaõiguslepingus kokkulepitut, et hüpoteegid kantakse ühele ja samale esimesele vabale järjekohale ja seetõttu ei ole ka kannetes märkust järjekoha kohta. Kinnisasjaõiguste jaoks on määrav kinnistusraamatu järjekoht ja õiguste järjekohad saavad kõigile nähtavaks avaliku kinnistusraamatu kaudu. Ühe jao piires määrab õiguste järjekoha kannete tegemise järjekord ehk ruumiline järjekord. Nii on
3. jaanuari
4. a kinnistamisotsuse alusel tehtud
5. jaanuaril
6. a kinnistusregistriosa neljandasse jakku kaks kannet, kusjuures hüpoteek AS Hansapank kasuks esimesel järjekohal ja kaebaja kasuks teisel järjekohal. Kinnistamisotsus ja selle alusel tehtud kanded ei ole seaduslikud ja rikuvad kaebaja õigusi. Kui kinnistusregistriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need

§ 30

1. lõike kohaselt järjekoha, mis vastab registreerimise järjekorrale kinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samaaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht. Seadusest tuleneb otseselt, et samal ajal esitatud avalduste alusel tehtavatele kannetele tuleb anda üks ja sama järjekoht. Seetõttu on väär ringkonnakohtu seisukoht, et järjekoha sätestab

§ 30lg 1 ja seetõttu on kannetel juba üks ja sama järjekoht.

Ringkonnakohtu otsus ei kuulu aga tühistamisele järgmistel põhjustel. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle asjaõigusi on ebaõige kandega (§ 57) rikutud, võib nõuda seaduses sätestatud korras ebaõige kande muutmist. Kui kinnistusregistri kanne ja kinnistamisotsus on ebaõige asjaõigusseaduse § 57 tähenduses, võib huvitatud isik

§ 64lg 1 kohaselt taotleda uue kinnistamisotsuse tegemist.

AÕS § 57 lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kanne ebaõige kui kanne on tehtud õigusliku aluseta või kannet tehes on rikutud seadust muul viisil. Kandeotsus ja selle alusel tehtud kanded on vastuolus asjaõiguslepingus soovituga ning sellega on rikutud AÕS §-s 59 lg 2 ja

§ 30lg 1 sätestatut.

Uue kinnistamisotsuse tegemine selleks pädeva isiku poolt on võimalik, kui selleks on olemas kõigi kinnistusregistrist nähtuvate isikute, kelle õigusi uus otsus kahjustaks, notariaalselt tõestatud nõusolekuavaldus (

§ 64lg 2).

Nimetatud isikute nõusoleku puudumisel võib huvitatud isik

§ 64lg 3 kohaselt pöörduda hagiga kohtusse ebaõige kande parandamiseks. Juhindudes Ts

KS §-st 346 p 4, kolleegium otsustas: Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus põhjenduste osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Advokaadibüroole AS Heta
3. oktoobril
4. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja: J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa