3-2-1-23-98

3-2-1-23-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. veebruaril
4. a Roza Gribi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsuse Roza Gribi hagis AS-i Harku Karjäär vastu moraalse kahju 12 000 krooni hüvitamiseks.
7. oktoobril
8. a toimus Tallinnas Paldiski maanteel liiklusavarii, mille põhjustas AS-le Harku Karjäär kuuluvat veoautot alkoholijoobes juhtinud Aleksandr Slept"enko. Avarii tagajärjel sai sõiduautos viibinud Roza Grib raske kehavigastuse. Tallinna Linnakohtu
9. aprilli
10. a otsusega tunnistati A. Slept"enko süüdi KrK § 204 lg 1 järgi. R. Gribi tsiviilhagi rahuldati osaliselt 1134 krooni suuruses summas, mis seisnes purunenud prillide, taksosõitude ja valuvaigistite maksumuses. Harju Maakohtule esitatud hagis palus hageja välja mõista kostjalt liiklusõnnetust tingitud varalise kahju 8012 krooni ja moraalse kahju 3000 krooni. Harju Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega mõisteti kostjalt välja varaline kahju 7821 krooni ja moraalne kahju 3000 krooni. Kostja apellatsioonkaebuse alusel muutis ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsust, jättes moraalse kahju nõude rahuldamata. Varalise kahju hüvitisena mõisteti kostjalt välja 4002 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas
13. detsembri
14. a otsusega ringkonnakohtu otsuse moraalse kahju nõude rahuldamatajätmise osas ja saatis asja selles osas samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
15. aprilli
16. a otsusega tühistas ringkonnakohus maakohtu
17. veebruari
18. a otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Harju Maakohtule
19. juunil
20. a esitatud täiendavas hagiavalduses taotles hageja moraalse kahju 12 000 krooni väljamõistmist. Harju Maakohus rahuldas
21. juulil
22. a otsusega hagi. Kohus leidis, et põhiseaduse § 25 ja 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele ja talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Raskest kehavigastusest tingitud elukvaliteedi langus, soovimatud muudatused elukorralduses ja loodetud heaolu loomise võimaluse kadumine hagejal on hinnatavad moraalse kahjuna ja kuuluvad PS § 25 alusel hüvitamisele. Veokit juhtinud kolmanda isiku A. Slept"enko süü on kindlaks tehtud jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega. Hagi on esitatud veoauto kui suurema ohu allika valdaja vastu, kelle vastutus saabub TsK § 458 alusel valdaja süüst olenemata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuvastas maakohus õigesti, et R. Gribile tekitati liiklusõnnetuse tagajärjel moraalset kahju ning on seda otsuses piisavalt motiveerinud. Kohus ei ole aga põhjendanud, miks ta luges tõendatuks moraalse kahju 12 000 krooni suuruses summas. Kohtu viide TsK §-le 458 vastutuse alusena suurema ohu allika poolt tekitatud kahju eest, ei ole õige, sest nõukogude seadusandlus, millele baseerub ENSV tsiviilkoodeks, ei näinud ette moraalse kahju hüvitamist. Kostja suurema ohu allika valdajana vastutab suurema ohu allika poolt tekitatud varalise kahju eest. Seega pole moraalse kahju väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kostja leidis, et apellatsioonikohus kohaldas vääralt PS § 25 ja TsK §
23. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole moraalse kahju tekitamises süüdi. Kostja süü tuleneb Tallinna Linnakohtu
24. aprilli
25. a otsusest. Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud liiklusõnnetusest tingitud moraalset kahju. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt kostja suurema ohu allika valdajana vastutab TsK § 458 alusel ainult suurema ohu allikaga tekitatud varalise kahju eest, ei ole õige. TsK § 458 sätestab, et suurema ohu allika valdaja on kohustatud hüvitama suurema ohu allikaga tekitatud kahju. Tulenevalt põhiseaduse §-st 25, mille kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, on hagejal õigus saada kostjalt hüvitist ka suurema ohu allikaga tekitatud moraalse kahju eest. Moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Nimetatud asjaolude - moraalse kahju olemasolu - peab tõendama hageja. Kui varalise kahju on suurema ohu allika valdaja kohustatud hüvitama olenemata süüst, siis moraalse kahju põhjustamise eest vastutab ta TsÜS § 172 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui ta ei tõenda, et ta ei ole moraalse kahju tekitamises süüdi. Kostja kui suurema ohu allika valdaja süü väljendub tema autojuhi õigusvastases tegevuses - liiklusõnnetuse põhjustamises. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus juhinduma eelpool antud juhistest; lahendades asja apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete alusel (TsKS § 301). Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
26. oktoobri
27. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Roza Gribile
28. novembril
29. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja: J. Odar Liikmed: H. Jõks, J. Luik