3-2-1-31-98

3-2-1-31-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, AS-i Proba esindaja vandeadvokaat L. Urge osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. märtsil
4. a AS-i Eesti Hoiupank kassatsioon-kaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. novembri
6. a otsuse AS Eesti Hoiupank avalduses AS Proba vastu pankroti väljakuulutamiseks.
7. juulil
8. a esitatud pankrotiavalduses nõudis AS Eesti Hoiupank AS-i Proba pankroti väljakuulutamist. Pankrotiavaldus rajanes
9. jaanuari
10. a laenulepingust nr 183 ja selle lisadest nr 1
11. maist
12. a ja nr 3
13. aprillist
14. a tuleneval nõudel. Võlgnik on laenanud võlausaldajalt kokku 6 189 485 krooni laenu ja intresside tasumise lõpptähtpäevaga
15. aprillil
16. a. Seisuga
17. juuli
18. a võlgneb laenusaaja kokku 16 936 048 krooni, sellest laenu põhiosa 6 169 485 krooni, viivis 9 365 576 krooni ja intressid 1 400 987 krooni. Laen on
19. aprilli
20. a pandilepingu järgi tagatud pandiga, mille esemeks on motell "Laagna". Pandieseme väärtus
21. mai
22. a hindamisakti järgi 1 800 000 krooni. Vaatamata pankrotihoiatusele võlgnik võlga pole tasunud.
23. novembril
24. a täpsustas AS Eesti Hoiupank oma võlanõuet. Seisuga
25. november
26. a oli AS-i Proba võlgnevus 26 853 272 krooni. Narva Linnakohus jättis
27. aprilli
28. a otsusega pankrotiavalduse rahuldamata. Kohtu põhjenduste kohaselt olid pankrotiavalduse esitamise ajal võlakohustused tagatud pandiga ning kuni
29. veebruarini
30. a kehtinud Pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni § 11 lg 1 ja alates
31. veebruarist
32. a kehtiva PankrS redaktsiooni § 11 lg 2 p 2 kohaselt sellisel juhul pankrotimenetlust ei algatata. Pandieseme väärtuse osas tuleb aluseks võtta
33. aprilli 1995.a hindamisaktis ja pandilepingus märgitud panditud vara väärtus 1405 tuhat USD, mitte aga väidetav turuväärtus 1 800 000 krooni
34. mai
35. a hindamisakti järgi. AS Proba täitis lepingutingimusi võla tagasimaksmisel kuni
36. aasta juunikuuni. Seoses intresside tasumatajätmisega hõivas AS Eesti Hoiupank motelli "Laagna" territooriumi ja pani sinna relvastatud valve, mille tulemusel katkes motelli majanduslik tegevus. Võlausaldajal oli õigus nõuda pandieseme müüki. Poolte vahel käib lepingulistest suhetest ja kahju hüvitamisest tulenev vaidlus, mis lahendatakse hagimenetluses. Viru Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Otsuse põhjenduste kohaselt olid pankrotiavalduse esitamise ajal võlakohustused tagatud pandiga ja linnakohus jättis õigesti PankrS § 11 lg 2 p 2 alusel pankroti välja kuulutamata. Samuti leidis ringkonnakohus, et kuna pankrotiavalduse esitamise aluseks olid nii laenuleping ühes lisadega kui ka pandileping ning AS Proba on esitanud hagi pandilepingu rikkumisest tuleneva kahjutasu ja viivise nõudes, siis käib poolte vahel vaidlus, mis tuleb lahendada hagimenetluses. Seega põhineb pankrotiavaldus nõudel, mis pole selge. Kassatsioonkaebuses palus kassaator ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kaebuse kohaselt on väär ringkonnakohtu seisukoht, et pankrotiavalduse esitamise hetkel olid võlakohustused tagatud pandiga ning seetõttu puudus alus pankroti väljakuulutamiseks. Pandilepingu sõlmimise ajal oli pandieseme väärtus 18 200 000 krooni, kuid pantija poolt oma kohustuste rikkumise tõttu panditud asja hoidmisel on see pankrotiavalduse esitamise ajaks vähenenud. Seega ei ole nõue pandiga tagatud täies ulatuses ja puudus alus pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks PankrS § 11 lg 2 p 2 alusel. Põhistamata on seisukoht, et pandieseme hinna määramisel tuleb lähtuda pandilepingus märgitust. Samuti on apellatsioonikohus ekslikult leidnud, et kassaatori nõue on ebaselge, kuna võlgnik on Tallinna Linnakohtule esitanud hagi AS-i Eest Hoiupank vastu pandilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kassaatori nõue ei tulenenud pandilepingust ning sellest tulenevad suhted ei muuda võlanõuet ebaselgeks. Pankrotiavaldus põhineb laenulepingul ja selle lisadest tuleneval võlanõudel. See võlanõue on põhjendatud ja selge. Laenulepingut ja sellest tulenevate kohustuste täitmatajätmist võlgnik vaidlustanud pole. Seega on ringkonnakohus ekslikult kohaldanud PankrS §-i 141 ja jätnud kohaldamata sama seaduse paragrahvi 16 lg
37. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis vastustaja, et kassatsioonkaebus on alusetu ja kohus ei ole rikkunud materiaalõiguse norme. Samuti esitatakse täiendavaid, ringkonnakohtu otsuses märkimata põhjendusi, miks tuleb nõue lahendada hagimenetluses. Kolleegiumi istungil jäi võlgniku esindaja vastuses toodud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub TsKS § 347 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu muutmisele põhjenduste osas. AÕS § 279 lg 4 kohaselt on lisaks põhinõudele pandiga tagatud ka kõrvalnõuded, sealhulgas intressid ja leppetrahv, kui seaduses või lepingus pole sätestatud teisiti. Pandieseme müügihind selgub selle müümisel ja ei pankrotimenetluse algatamise otsustamisel ega algatatud pankrotimenetluse käigus pea ega saagi tuvastada, kas pandieseme müügist saadud rahast piisab tagatud nõude rahuldamiseks või mitte.
38. aprilli
39. a notariaalselt tõestatud pandilepingu kohaselt pantis AS Proba AS-le Eesti Hoiupank
40. jaanuari
41. a laenulepingu nr 183 ja selle lisadest tulenevate kõikide nõuete täitmise tagamiseks motelli "Laagna" hooned. Pandieseme väärtus pandilepingu kohaselt oli 1405 tuhat USD ja pandiga tagati ka kõik kõrvalnõuded, sealhulgas intressid, leppetrahv, pandi esemele tehtavad kulutused, kohtukulud ja pandi müügiga seotud kulutused. Seega on AS-i Eesti Hoiupank nõue võlgniku vastu PankrS § 11 lg 2 p 2 mõttes pandiga täielikult tagatud. Kooskõlas PankrS § 141 p 1 sätestatuga - kui pärast pankrotimenetluse algatamist ilmnevad sama seaduse paragrahvis 11 lg 2 punktis 2 nimetatud asjaolud - jättis ringkonnakohus seaduslikult pankrotiavalduse rahuldamata. Kuna pankrotiavaldus tuli rahuldamata jätta seoses sellega, et nõue on pandiga täielikult tagatud, siis selles asjas ei tõusetu küsimust, kas pankrotiavaldus põhineb selgel nõudel või mitte. Väär on ringkonnakohtu järeldus, et kuna pankrotiavalduse aluseks oli ka pandileping ja võlgnik on esitanud hagi selle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, siis ei ole nõue selge. See põhjendus kuulub ringkonnakohtu otsusest väljajätmisele. Nõue pandilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ei muuda iseenesest ebaselgeks tagatavat, laenulepingust tulenevat nõuet. Pankrotiavalduse aluseks oli võlgniku laenulepingust tulenev võlg ja kohus pole põhjendanud, miks see võlanõue pole selge. Küll võib kohus laenulepingust tuleneva nõude PankrS § 11 lg 3 p 2 alusel lugeda ebaselgeks, kui võlgnik vaidlustab viiviste suuruse TsK § 194 lg 1 alusel. Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude võib TsK § 229 alusel viiviste osas muuta ebaselgeks ka vaidlus selle üle, kas võlgniku majandustegevuse süülise katkestamisega põhjustati tema poolt kohustise mittetäitmine. Juhindudes TsKS §-st 346 p 4, kolleegium o t s u s t a s: Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
42. novembri
43. a otsus muuta põhjenduste osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Advokaadibüroole Teder & Rask
44. detsembril
45. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja: J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa