3-2-1-50-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. aprillil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja D.M. Küla esindaja vandeadvoka

§ 232

lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Apellatsioonikohus leidis, et ainuüksi avalduse esitamine ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni

1. oktoobri
2. a otsuse uueks läbivaatamiseks, ei ole takistuseks eluruumi erastamisel, sest
3. oktoobril
4. a jäeti ÕVVTK Tallinna linnakomisjonis avaldus rahuldamata ja
5. a otsus muutmata, mille kohta väljastati
6. oktoobril
7. a sellekohane teade. Kohus jättis aga tähelepanuta ja õigusliku hinnanguta ÕVVTK Keskkomisjoni
8. oktoobri
9. a. kirja, millega teatati Kadrioru KHME-le ja Tallinna Kesklinna Valitsusele, et restitutsiooninõue on lahendamisel keskkomisjonis ja paluti mitte läbi vaadata erastamise avaldust. Kohus pidi hindama, kas kiri kinnitas menetlust keskkomisjonis ÕVVTK Keskkomisjoni põhimääruse p-de 1 ja 4 alusel ja kas menetlus keskkomisjonis oli takistuseks eluruumi erastamisel või mitte.

§ 283

lg 3 ja § 289 kohaselt lisatakse apellatsioonkaebusele need dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud koos nende esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjendusega; apellant võib kaebuses viidata uutele põhjendustele või tõenditele, mida ta ei esitanud esimese astme kohtus, üksnes siis, kui ta põhjendab kaebuses, et tal ei olnud võimalik neid esitada esimese astme kohtus või tal oli esitamata jätmiseks muu kaalukas põhjus. Apellatsioonkaebusele lisas hageja Tallina Linnavaraameti 3. veebruari 1995. a käskkirja nr 4, mis reguleerib teatiste väljaandmise korda vara tagastamise osakonnas. Apellatsioonikohus pidi kaebusele lisatud dokumentaalsete tõendite kohta seisukoha võtma lähtudes

§-st 283 lg 3 ja §-st

1. Kui neid tõendeid tagasi ei lükatud, siis pidi apellatsioonikohus seejärel hindama, kas Tallinna Linnavaraameti vara tagastamise osakonna
2. juuni
3. a teatis ja
4. oktoobri
5. a kiri olid väljastatud selleks kehtestatud korras ja kui korda eirati, siis milline oli selle õiguslik tagajärg. Apellatsioonikohus võttis
6. detsembri
7. a kohtuistungil vastu hageja esindaja esitatud Tallinna Omandireformiameti
8. detsembri
9. a kirja, milles teatati, et "ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
10. oktoobri
11. a istungil vaadati uuesti läbi D.-M. Küla taotlus Raua põik 3-8 korteri tagastamise kohta. Komisjon otsustas mitte teha uut otsust enne täiendavate dokumentide esitamist või uute asjaolude ilmnemist." Apellatsioonikohus pidi põhjendama, kas sellel kirjal on õiguslikku tähendust.

§ 301

lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtulahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kassatsioonkaebuses esitatud väide, et apellatsioonikohus ei kajastanud otsuse kirjeldavas osas apellatsioonkaebuses esitatud nõudeid, ei ole õige. Apellatsioonikohtu otsuses on apellandi nõuded ja nende põhjendused märgitud. Kassatsioonkaebuses esitatud väide, et kohus pidanuks hindama endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse § 3 lg 1 alusel korteri tervikuna tagastamist, ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas lahendatakse vaidlust korteri ostu-müügilepingu seaduslikkuse üle, aga mitte korteri osadena või tervikuna tagastamist omandireformi õigustatud subjektile. Juhindudes

§-st 346 p 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Dea-Mai Külale
3. jaanuaril
4. a tasutud kautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Eesistuja: J. Luik Liikmed: H. Jõks, T. Vernik