3-2-1-51-98

3-2-1-51-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja H.Tähemaa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. aprillil
4. a Taavi Taaveti kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. detsembri
6. a otsuse Helgi Tähemaa hagis Taavi Taaveti vastu võla tagastamiseks. Vastavalt laenulepingule sai Taavi Taavet
7. mail
8. a Jaan Tähemaalt laenu 7800 USD, mille kohustus tagastama
9. juulil
10. a. Jaan Tähemaa suri
11. veebruaril
12. a. Jaan Tähemaa ema Helgi Tähemaa esitas pärijana hagi ja taotles T. Taavetilt 7800 USD väljamõistmist, kuna kostja ei tagastanud Jaan Tähemaale laenu kokkulepitud tähtajaks. Linnakohus jättis H. Tähemaa hagi T. Taaveti vastu TsK § 272 lg 1 alusel 7800 USD väljamõistmiseks rahuldamata. Otsuse motiivide kohaselt on Jaan Tähemaa poolt kostjale 7800 USD laenamine leidnud tõendamist laenulepinguga
13. maist
14. a. Kohtule pole aga esitatud tõendit selle kohta, et kostja oleks jätnud laenu tagastamata. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse. T. Taaveti ja J. Tähemaa vahel oli sõlmitud kirjalik laenuleping, mille kohaselt T. Taavet kohustus laenu tagastama
15. juulil
16. a. T. Taavet on viidanud asjaolule, et tema on lepingu täitnud ning laenu J. Tähemaale tagastanud, kuid samal ajal ei ole ta esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendeid. Kirjalikus vormis sõlmitud laenuleping ei ole vastavalt TsK § 276 lg 2 vaidlustatav tunnistajate ütlustega. Tulenevalt sellest sättest ei saa kirjalikus vormis sõlmitud laenulepingu täitmist tõendada tunnistajate ütlustega. H. Tähemaa esitas kohtule seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt ta on J. Tähemaa pärija ja tal on nõudeõigus T. Taaveti vastu tagastamata laenu osas. Ringkonnakohus rahuldas H. Tähemaa hagi ja mõistis T. Taavetilt välja H. Tähemaa kasuks 105 300 krooni. Kassatsioonkaebuses palub kassaator tühistada ringkonnakohtu otsuse, kuna ringkonnakohus on asja arutamisel rikkunud põhiseaduse §-s 24 sätestatud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja konventsiooni inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks artiklis 6 ettenähtud õiglase kohtuliku arutamise põhimõtteid. Kohtule oli teada, et T. Taavet viibib alates
17. a maikuust vahi all ja ta kutse peale ei saa kohtusse ilmuda. Kohus ei kasutanud ega püüdnudki kasutada võimuvolitusi, et tagada T. Taaveti kohtusse toimetamine. H. Tähemaa esitatud pärimisõiguse tunnistusest nähtub, et H. Tähemaa on üks kolmest J. Tähemaa pärijast, kellele igaühele on välja antud tunnistus 1/3 osale pärandvarast. Kohus ei kaasanud protsessi teisi pärijaid. H. Tähemaa märkis vastuses kassatsioonkaebusele, et kuna kohus ei kohustanud apellanti isiklikult kohtuistungile ilmuma, võidi asja arutada kohtuistungil ilma tema osavõtuta. Asjas ei ole keegi peale tema iseseisvat nõuet esitanud, sest pärijad leppisid kokku, et laenulepingust tulenev nõue kuulub H. Tähemaale. Kolleegiumi istungil pidas H. Tähemaa apellatsioonikohtu otsust õigeks. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. TsKS § 70 lg 1 sätestab poolte protsessuaalse võrdsuse ja sellega on kooskõlas mõlema poole õigus TsKS § 64 kohaselt võtta osa kohtuistungist, kus hageja apellatsioonkaebuse ja kostja vastuse kohaselt vaieldi hagi tõendatuse üle. Ka vahi all viibivale isikule peab olema tagatud õigus protsessiosalisena isiklikult või esindaja kaudu osa võtta kohtuistungist kui ta ise on kohtule selleks soovi avaldanud. T. Taavet on vastuses apellatsioonkaebusele, aga samuti pärast kohtuistungi kindlaksmääramist väljendanud kirjalikult oma soovi apellatsioonikohtu istungist osa võtta ja kui muul viisil ei ole tema osavõttu võimalik tagada, siis
18. detsembrile
19. a määratud kohtuistung edasi lükata. Viimased pöördumised saabusid ringkonnakohtusse
20. detsembril enne kohtuistungi algust. Sellele vaatamata arutas ringkonnakohus asja üksnes hageja osavõtul, millega oluliselt rikuti protsessiõigusega tagatud poolte võrdsuse põhimõtet. Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kohus pidi kaasama teised J. Tähemaa pärijad. Protsessiosalise kaasamine ei ole üldjuhul kohtu kohustus. Kohus võib omal algatusel kaasata üksnes iseseisva nõudeta kolmanda isiku kooskõlas TsKS §-ga 76 lg
21. Samas ei ole ringkonnakohus andnud hinnangut T. Taaveti vastuväidete motiivile, milles ta seab kahtluse alla asjaolu, kas H. Tähemaa on ainuke J. Tähemaa pärija. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus ka sellele kostja vastuväitele õigusliku hinnangu andma. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
22. detsembri
23. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada vandeadvokaat Uno Lõhmusele
24. jaanuaril
25. a tasutud kautsjon 1093 (üks tuhat üheksakümmend kolm) krooni. Eesistuja: J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa