3-2-1-53-98

3-2-1-53-98 MÄÄRUS Tartus

1. aprillil
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja V. Madissoo osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. aprillil
4. a Voldemar Madissoo erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. detsembri
6. a määruse Voldemar Madissoo hagis Eesti Vabariigi Kaitseväe juhataja vastu teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
7. septembri
8. a määrusega jäeti muutmata Tallinna Halduskohtu
9. juuli
10. a määrus, millega halduskohus tagastas Voldemar Madissoole läbivaatamatult kaebuse teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, kuna see kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. V. Madissoo esitas
11. oktoobril
12. a Tallinna Linnakohtusse hagi Kaitseväe juhataja vastu teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks. Hagiavalduse kohaselt määrati hageja Kaitseväe juhataja
13. augusti
14. a käskkirjaga nr 112 alates
15. septembrist
16. a. Kaitsejõudude väljaõppekeskuse ohvitseride kursuse tsiviilainete grupi võõrkeele õppejõuks kapteni ametipalgaga. Hagejaga lõpetati tööleping
17. detsembril
18. a töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Tallinna Linnakohtu
19. oktoobri
20. a määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja see tagastati hagejale. Linnakohus leidis, et TsKS § 1 lg-st 2 tulenevalt mõistetakse tsiviilasjadena tsiviil-, perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. TLS § 7 p 3 alusel ei laiene töölepingu seadus kaitsejõudude tegevteenistusele. Avaliku teenistuse seaduse §-de 1 lg 1 ja 2 lg 2 kohaselt on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, sealhulgas töötamine Kaitsejõudude Peastaabis ja kaitsejõudude väeosades avalik teenistus. Vaidlus, mis tekib seoses avaliku teenistusega, on avalik-õiguslik vaidlus ja kuulub halduskohtu pädevusse. Tallinna Ringkonnakohtu
21. detsembri
22. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et haldusõigusliku vaidluse lahendamise aluseks maa- või linnakohtus ei saa olla asjaolu, et halduskohus on keeldunud asja oma menetlusse võtmast. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et ta ei ole ametnik avaliku teenistuse seaduse mõttes. Vabariigi Valitsuse
23. aprilli
24. a määrusega kinnitatud kaitseväe struktuuri kohaselt kuulub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Väljaõppekeskus kaitseväe koosseisu, olles ATS § 2 lg 2 p 8 mõttes kaitsejõudude väeosaks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. Hageja määrati ametisse kaitseväe juhataja
25. augusti
26. a käskkirjaga ja talle määrati kapteni ametipalk. Seega on hageja ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud isik ehk ATS-i § 6 lg 1 kohaselt ametnik. Erikaebuses palus hageja apellatsioonikohtu määruse tühistada. Apellatsioonikohus on vääralt juhindunud TsKS §-st 148 lg 1 p
27. Hageja ei ole olnud kaitseväe tegevteenistuses, sest tema töötamist kaitseväe õppeasutuses ei saa käsitleda kui lepingulist teenistust ohvitseri või kaitseväeametnikuna. Temale ei laiene ka avaliku teenistuse seaduse sätted. Poolte vahel oli töösuhe. Vastuses erikaebusele leidis Kaitseväe juhataja, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Kolleegiumi istungil jäi hageja erikaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Ekslik on apellatsioonikohtu seisukoht, et kohus keeldus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest TsKS § 148 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidlus ei kuulu linnakohtu pädevusse. Kaitsejõudude Väljaõppekeskus Kaitseministeeriumi valitsusalas moodustati Vabariigi Valitsuse
28. septembri
29. a korraldusega nr 822-k, mis tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse
30. märtsi
31. a määrusega nr
32. Kaitseväe struktuuri kuuluvaks õppeasutuseks kinnitati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Väljaõppekeskus Vabariigi Valitsuse
33. aprilli
34. a määrusega nr
35. ATS-i § 2 lg 1 kohaselt on ametiasutus riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine ja ametnik on sama seaduse § 6 lg 1 järgi isik, kes on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud. Kuna Kaitsejõudude Väljaõppekeskuse kui õppeasutuse ülesandeks ei olnud avaliku võimu teostamine, siis ei olnud õppeasutus ametiasutuseks, kus töötanud isik oli ametnik ATS § 6 lg 1 mõttes. Asjaolust, et temaga töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, ei tulene töölepingulise suhte puudumine. Kuna hagi on esitatud Kaitseväe juhataja vastu, siis tulenevalt TsKS § 73 lg-st 1 peaks linnakohus küsima hageja nõusolekut kostja asendamiseks. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
36. detsembri
37. a määrus ja Tallinna Linnakohtu
38. oktoobri
39. a määrus ning saata Voldemar Madissoo hagi menetlemiseks Tallinna Linnakohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Voldemar Madissoole
40. jaanuaril
41. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja: H. Jõks Liikmed: J. Luik, T. Vernik