← Eesti

3-2-1-58-98

3-2-1-58-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. mail
  2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. aprillil
  4. a AS-i Rahva Hääl pankrotihaldur Igor Mihkelsoni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. novembri
  6. a otsuse AS-i Rahva Hääl pankrotihalduri hagis Eesti Päevalehe Kirjastuse AS-i vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt andis AS Rahva Hääl
  7. juunil
  8. a Eesti Päevalehe Kirjastuse AS-le oma vara: ajalehepaberi, arvutivõrgu koos tarkvaraga ja tellijate andmebaasi väärtusega 2 940 000 krooni.
  9. juunil
  10. a kuulutati Tallinna Linnakohtu otsusega välja AS-i Rahva Hääl pankrot. Pankrotihaldur leiab, et
  11. juuni
  12. a varade üleandmise-vastuvõtmise aktist tulenevalt on võlgnik teinud tehingu lähikondsega ja sellega teadlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Vara üleandja oli AS Rahva Hääl (juhataja Agu Kivimägi) osanik Maag AS (Agu Kivimägi ja Marek Strandberg). Vara saaja - Eesti Päevalehe Kirjastuse AS (juhatuse esimees Agu Kivimägi, liige Marek Strandberg) on PankrS § 49 mõttes võlgniku lähikondne. Hageja palus tunnistada kehtetuks poolte vahel
  13. juunil
  14. a sõlmitud varade üleandmise-vastuvõtmise akti TsÜS § 66 alusel, kuna vaidlusalune tehing on vastuolus heade kommete ja kehtivate seadustega. Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis Eesti Päevalehe Kirjastuse AS-lt 2 940 000 kr rahalist hüvitist pankrotivarasse. Kohus leidis, et vara üleandja ja vastuvõtja olid PankrS § 49 lg 2 ja 4 mõttes lähikondsed ja nendel oli ühine majanduslik huvi vaidlusalusel perioodil. Kohus luges tõendatuks, et võlgnik kahjustas teadlikult tehinguga võlausaldajate huve. Põhistatud on hageja seisukoht PankrS § 43 lg 1 p 2 kohaldamiseks, kuna vaidlusalune tehing toimus ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, s.o.
  15. veebruar
  16. a. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Linnakohus luges tõendatuks, et varade üleandmine
  17. juunil
  18. a Eesti Päevalehe Kirjastuse AS-le ja üleantud vara eest Eesti Päevalehe aktsiate omandamine kahjustas AS-i Rahva Hääl võlausaldajate huve. Kohtuotsusest ei nähtu, millistel tõenditel järeldus põhineb. Vaidlustatud tehing kahjustaks võlausaldajate huve juhul, kui üleantud vara väärtus oleks suurem kui selle eest omandatud aktsiate tegelik väärtus. Andmata hinnangut omandatud aktsiate tegelikule väärtusele, ei ole võimalik hinnata tehingu kasulikkust või kahjulikkust. PankrS § 42 lg 2 kohaselt võib haldur tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamisel nõuda vara eest hüvitist alles siis, kui tehingu teisel poolel ei ole tehingu järgi saadud vara alles. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite põhjal kohus leidis, et üleantud arvutivõrku koos perifeersete seadmete ja tarkvaraga ning ajalehe Rahva Hääl tellijate andmebaase ei ole kostjal alles. Kostja väitis, et vaid ajalehepaber on ära kasutatud. Väär on apellandi seisukoht, et AS-i Rahva Hääl ja Eesti Päevalehe Kirjastuse AS-i ei saa lugeda lähikondseteks PankrS 49 mõttes. Lähikondsusemõttest tulenevalt saab lähikondseteks pidada ka juriidilisi isikuid, kelle aktsionärideks on ühed ja samad isikud. AS Rahva Hääl ja Eesti Päevalehe Kirjastuse AS olid lähikondsed, sest mõlema aktsiaseltsi aktsionärid olid Agu Kivimägi ja Marek Strandberg. Kassaator palub ringkonnakohtu otsuse tühistada. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlustatud tehingu tegemise ajal oli AS-i Rahva Hääl vastu algatatud kolm kohtumenetlust kogusummas 1 722 057 krooni 40 senti. Seisuga
  19. juuni
  20. a oli nõudeid AS-i Rahva Hääl vastu 1 722 057 krooni 40 sendi ulatuses ja vara vähemalt 2 940 000 krooni väärtuses. Kassaator on seisukohal, et kui poleks olnud vaidlustatud
  21. juuni
  22. a tehingut, millega kogu olemasolev vara ära anti, poleks olnud ka AS-i Rahva Hääl pankrotti. On teada, et Eesti Päevalehe Kirjastuse AS kandis AS-lt Rahva Hääl saadud vara edasi AS-le Eesti Päevaleht hiljemalt
  23. septembriks
  24. a. Ringkonnakohus nõuab oma otsuses juba ära kasutatud asja tagastamist, s.o.
  25. a tellijate andmebaasi tagastamist. Kassaator peab asja tagasisaatmist esimese astme kohtusse asjaajamise venitamiseks ega ole rahul apellatsioonikohtu otsuse resolutsiooniga. Vajadusel oleks saanud ringkonnakohus esimese astme kohtuotsust muuta, kuid asja tagasisaatmine ei ole õige. Vastustaja ei ole nõus kassatsioonkaebusega. Vastustaja leiab, et aktsiate eest tasumise näol oli tegemist ostu-müügi tehinguga mitte aga tehinguga, kus võõrandaja annab vara teise isiku omandisse ilma tasu või muud vara vastu saamata. On vaja kindlaks teha, milline oli nende aktsiate tegelik väärtus nendega tasumise ajal. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus on esimese astme kohtule ette heitnud, et kohus ei ole andnud hinnangut aktsiate tegelikule väärtusele tehingu tegemise ajal. Nõustudes aktsiate tegeliku väärtuse hindamise vajadusega ei anna see aga alust asja esimese astme kohtusse tagasisaatmiseks TsKs § 319 p 3 alusel, sest tagasisaatmine ei ole asja õigema ja kiirema lahendamise huvides. Apellatsioonikohtul on endal võimalik apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete alusel tõendeid hinnata ja faktilisi asjaolusid (aktsiate tegelik väärtus) tuvastada. PankrS § 42 lg 2 alusel pidi pankrotihaldur tagasivõitmise nõude esitajana tõendama, et
  26. a tellijate andmebaas ja tarkvara ei ole alles. Pankrotihaldur pidi kaaluma, kas tagasivõitmine on pankrotivõlausaldajate huvides. Kui tehingu teisel poolel ei ole tehingu järgi saadud vara alles, võib haldur tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamisel nõuda vara eest hüvitist. Hüvitise nõue võib olla põhjendatud ka sel juhul, kui asi on küll alles, kuid tehinguga selle omandanud pool on asja kasulikud omadused oma huvides ära kasutanud, mistõttu asi on muutunud väärtusetuks. Juhindudes TsKS §-st 346 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  27. novembri
  28. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada pankrotihaldur Igor Mihkelsonile
  29. jaanuaril
  30. a tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.