← Eesti

3-2-1-69-98

Obsah (7)§ 315§ 303§ 316§ 206§ 278§ 301§ 349

3-2-1-69-98 MÄÄRUS Tartus 28. mail 1998. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. mail 1998. a. Henn-Samuel Le

§ 315

lg 1 alusel, mille kohaselt võidakse kaebus jätta läbi vaatamata, kui apellant ega tema esindaja apellatsioonikohtu istungile ei ilmu. Määruse põhjenduste kohaselt kutsuti apellant ja tema esindaja apellatsioonikohtu istungile

§ 303

kohase hoiatusega jätta tema või tema esindaja kohtuistungilt puudumisel apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Apellant ja tema esindaja olid kohtukutsed kätte saanud, kuid kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud apellatsioonikohtule seaduslike takistuste olemasolust istungilt puudumiseks. Apellandi esindaja palus menetluse uuendada põhjusel, et ta teatas kohtule istungipäeva hommikul kiireloomulisest töölähetusest ja palus istungi edasi lükata. Pealegi ei olnud tegemist üksnes apellatsioonkaebuse läbivaatamisega, vaid asja uuesti läbivaatamisega tulenevalt Riigikohtu otsusest. Avaldus menetluse uuendamiseks jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 1998. a määrusega rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et menetluse uuendamise eelduseks on kohtuistungilt puudumine seadusliku takistuse tõttu, millest oli võimatu õigeaegselt kohtule teatada (

§ 316lg 1).

Apellant ei põhjendanud kohtuistungilt puudumist. Apellandi esindaja viibis tema enda väidete kohaselt kohtuistungi toimumise ajal töölähetuses. Apellatsioonikohus leidis, et apellandi esindaja kohtuistungilt puudumise põhjusi ei saa lugeda

§ 206lg 1 mõttes seaduslikuks takistuseks.

Erikaebuses palus apellandi esindaja apellatsioonikohtu määruse tühistada.

  1. jaanuari
  2. a hommikul sõitis ta kiireloomulisele töölähetusele ja tal ei olnud võimalik apellatsioonikohtu istungile ilmuda. Ta teatas sellest kohtule istungipäeva hommikul ning palus istungi edasi lükata. Apellandi esindaja leidis, et tema ja apellandi mitteilmumine kohtuistungile ei oma asjas õiguslikku tähtsust, sest apellatsioonikohtus asja läbivaatamise aluseks ei olnud enam apellatsioonkaebus, vaid Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. septembri
  4. a otsus, millega Riigikohus tegi apellatsioonikohtule ülesandeks asi uuesti läbi vaadata. Seega puudus apellatsioonikohtul õiguslik alus asja läbivaatamata jätmiseks

§ 315lg 1 alusel.

Apellatsioonikohus ei arvestanud, et Riigikohus oli tühistanud apellatsioonikohtu otsuse materiaalõigusnormide väära tõlgendamise ja protsessiõigusnormi rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus pidi asja uuel läbivaatamisel oma vead parandama ja hageja rikutud õigused taastama. Uueks läbivaatamiseks saadetud kohtuasja ei olnud õige käsitleda lihtsalt apellatsioonkaebusena, vaid täita oleks tulnud ka Riigikohtu juhised. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu.

§ 315

lg 1 järgi on kohtul õigus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kui apellant ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmu. Kui apellatsioonkaebus jäeti

§ 315

lg 1 alusel läbi vaatamata, uuendab apellatsioonikohus menetluse apellandi nõudmisel, kui tal oli kohtuistungilt puudumiseks seaduslik takistus, millest tal ei olnud võimalik õigel ajal kohtule teatada (

§ 316lg 1).

Kooskõlas

§ 206

lg-ga 1 on isiku kohtusse mitteilmumise seaduslikuks takistuseks haigus või üldine liiklustakistus, mis teeb isikule kohtusse ilmumise võimatuks. Mõne teise põhjuse võib seaduslikuks takistuseks lugeda üksnes see kohus, kuhu isik pidi ilmuma. Kui kohus asjas leidis, et istungilt puudumiseks ei olnud apellandi esindajal seaduslikku takistust, siis pidanuks kohus põhjendama, miks ei ole töölähetus arvestatav põhjusena, mida võib seaduslikuks takistuseks lugeda. Apellandi esindaja väited selle kohta, et asja uuel läbivaatamisel pidi apellatsioonikohus aluseks võtma Riigikohtu otsuse ja mitte enam apellatsioonkaebuse, ei ole kooskõlas

§ 278

lg-ga 1, mille kohaselt kuulub ringkonnakohtu pädevusse esimese astme kohtute lahenditele esitatud apellatsioonkaebuste apellatsiooni korras läbivaatamine.

§ 301

lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Nendest sätetest tulenevalt saab ringkonnakohtus asja läbivaatamise aluseks olla üksnes apellatsioonkaebus, kuid asja uuel läbivaatamisel on kassatsioonikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud (

§ 349lg 1).

Juhindudes

§-st 346 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Henn-Samuel Lepale
  3. märtsil
  4. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.