Obsah (4)

§ 51§ 109§ 243§ 61

3-2-1-72-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. juunil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. j

§ 51lg 1 ja Ts

ÜS § 70 järgi. Hagiavalduse põhjendustel oli tegemist teeseldud tehinguga, milline oli tehtud seadusega keelatud tehingu varjamiseks. Õigusvastase võõrandamise ajal kuulus talu Juhan Ohale, kes omandas talukoha 1934. a ostu-müügilepingu alusel, milles märgitakse ainsa hoonena tuuleveskit. Elumaja pole talumaal kunagi olnud ega ka hiljem ehitatud. Veski naabrusesse ehitas J. Oha saekaatri. Kuna Tuuleveski maal asusid tootmishooned, mille omamine oli füüsilisel isikutel keelatud

§ 109lg 2 järgi, siis tehti hoonete müügiga ettekavatsetult teeseldud tehing.

Varbola sovhoos esitas ENSV Agrotööstuskomiteele müügiloa saamiseks teadvalt valeandmed, märkides, et tegemist on elumaja ja kõrvalhoonega. Loa alusel sõlmis notar

1. märtsil
2. a ostu-müügilepingu. Lääne Maakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt kehtis ostumüügilepingu sõlmimise ajal

§ 109

. Selle paragrahvi lg 1 järgi võisid kodanike isiklikus omandis olla majatarbed, isikliku tarbimise ja mugavuse esemed, koduse majapidamise inventar, elamu ning isiklikud säästud.

§ 243lg 1 kohaselt võis kodaniku isiklikus omanduses olla elamu või selle osa.

Märjamaa Vallavalitsuse

1. aprilli
2. a tõendi nr 68 järgi on säilinud endisest Tuuleveski talust tuuleveski hoone ja saekaater. Kuna hooned olid olemas ja sovhoosi bilansis, tagastati need hagejatele kui õigustatud subjektidele. Tuuleveski maal pole elamut kunagi olnud. Sovhoos kasutas ainult saeveskit. Seega oli elamu ja kõrvalhoone ostu-müügilepingu näol tegemist teeseldud tehinguga. Varjatud tehinguks oli sovhoosile kuuluvate tootmishoonete müük kostjale, mis

§ 109

lg 1 järgi ei saanud olla isikliku omandiõiguse objektiks.

§ 109ja 110 tunnistati 13.

juunil

1. a kehtetuks Eesti Vabariigi omandiseadusega, milline on omakorda tunnistatud kehtetuks AÕS RakS §-ga 25 lg 5 alates
2. detsembrist
3. a. Kehtiv AÕS ei sea piiranguid, mis olid tsiviilkoodeksis. Kohus leidis, et varjatud tehing ei ole enam seadusevastane ja on kehtiv. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a otsuse motiivide kohaselt oli Tuuleveski talu maadel tuule- ja saeveski hoone. Majavaldust ei ole sellel kinnistul kunagi asunud. Seega ajal, mil Varbola sovhoos lepingu järgi müüs ja R. Assavi ostis Tuuleveski elumaja ja kõrvalhoone, nimetatud hooned puudusid.
6. märtsil
7. a sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt loeti lepingu objekti üleandmine ostjale toimunuks lepingu allakirjutamisel ja leping kuulus registreerimisele Rapla rajooni Märjamaa Küla RSN TK-s. Hooned jäid registreerimata ja
8. veebruari
9. a aktiga anti hagejatele üle saekaater ainsa nimetatud kinnistul asuva hoonena. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud ostu-müügilepingu sõlmimisel ei ole järgitud seadust ja tehing on

§ 51lg 1 alusel kehtetu.

Lepingu sõlmimisel puudus lepingu objekt. Seega nimetatud tehing on kehtetu puuduste tõttu selle sisus. Tegemist ei ole teeseldud ega varjatud tehinguga. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas

1. veebruari
2. a otsusega ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu otsusega tuvastati, et ostumüügilepingu sõlmimise ajal elumaja ja kõrvalhoone krundil puudusid. R. Assavi ostis tootmishooned. Nende asjaolude põhjal tegi ringkonnakohus järelduse, et vaidlustatud ostumüügilepingu sõlmimisel ei järgitud seadust ning tehing oli

§ 51

lg 1 alusel kehtetu, kuna tehingu sisu ei vastanud seadusele, sest puudus lepingu objekt. Ringkonnakohtu põhjendus ei ole õige, kuna ostu-müügilepingu objekt oli olemas. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohtul on vajalik tuvastada, millises seisundis hooned

1. a müüdi ning anda tehingule kooskõlas TsÜS §-ga 70 õiguslik hinnang lähtudes seadustest, mis reguleerisid isikliku omandiõiguse objekte tehingu tegemise ajal. Asja uuel läbivaatamisel leidis ringkonnakohus, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Tõendatud on, et vaidlusaluse ostu-müügilepingu sõlmimise ajal
2. a olid Tuuleveski talu maadel tuule- ja saeveski hoone; elumaja ja kõrvalhoone krundil puudusid. Elamu ja kõrvalhoone müük Roomet Assavile oli teeseldud tehing millega varjati sovhoosile kuuluvate tootmishoonete - tuule- ja saeveski müüki, millised

§ 109lg 1 järgi ei saanud olla isikliku omandiõiguse objektiks. Ts

ÜS § 70 lg 2 kohaselt on teeseldud tehing tühine. Kassatsioonkaebuses palub kassaator tühistada apellatsioonikohtu otsuse ja teha uue otsuse ning kohaldada TsÜS § 70 kõiki kolme lõiget. Kassaator leiab, et varjatud tehingu puhul tuleb TsÜS § 70 lg 3 alusel kohaldada varjatud tehingu kohta käivaid sätteid, mille kohus on jätnud tegemata, kui tunnistas kehtetuks Varbola sovhoosi ja Roomet Assavi vahel 21. märtsil 1988. a sõlmitud elumaja ja kõrvalhoonete ostu-müügilepingu (teeseldud tehingu). Vastuses kassatsioonkaebusele leiavad vastustajad, et apellatsioonikohus oleks pidanud otsuse tegemisel tõesti kohaldama TsÜS § 70 lg 3.

§ 61lg 2 ja Ts

ÜS § 70 lg 3 nõuded on sisuliselt kattuvad. Vastustajad on seisukohal, et uue otsuse motiveerimisel lisanduks sõnastusse vaid viide TsÜS §-le 70 lg 3, kohtuotsus ise ei muutuks. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub muutmisele. Ringkonnakohus on TsÜS § 70 lg 2 alusel võtnud seisukoha

1. märtsi
2. a sõlmitud elumaja ja kõrvalhoonete ostu-müügilepingu suhtes, mis oli teeseldud tehing, ja tunnistanud selle kehtetust. Kohus ei ole aga võtnud seisukohta varjatud tuule- ja saeveski ostu-müügi tehingu suhtes, mille olemasolu kohustuvastas. Ringkonnakohus, leidnud, et elamu ja kõrvalhoonete ostu-müügi tehing oli teeseldud, pidi TsÜS § 70 lg 3 kohaselt kohaldama tootmishoonete ostu-müügi kui varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Hageja taotles Varbola sovhoosi ja Roomet Assavi vahel
3. märtsil
4. a sõlmitud tehingu kehtetuks tunnistamist. See nõue sisaldab endas ka varjatud tehingu kehtetuks tunnistamise nõuet, sest teeseldud tehing on juba seaduse järgi tühine. Tehingu tegemise ajal oli tuule- ja saeveski, mis

§ 109

lg 1 järgi ei saanud olla isikliku omandiõiguse objektiks, müük Roomet Assavile vastuolus

§-ga 51 lg 1 ning seetõttu oli nende ostu-müügileping kehtetu. Juhindudes

S §-st 346 p 4, kolleegium o t s u s t a s: Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus ja sõnastada kohtuotsuse resolutsiooni teine lause järgmisel kujul: Tunnustades Varbola sovhoosi ja Roomet Assavi vahel
3. märtsil
4. a sõlmitud elamu ja kõrvalhoonete ostu-müügi tehingu tühisust, tunnistada eelnimetatud tehinguga varjatud tuule- ja saeveski ostu-müügileping kehtetuks. Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada ja tagastada Roomet Assavile
5. märtsil
6. a tasutud kautsjon 220 (kakssada kakskümmend) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa