3-2-1-73-98

3-2-1-73-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. juunil
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, AS-i Trio LSL esindaja vandeadvokaat Ü. Talviste ja ME Tallinna Linnahall esindaja vandeadvokaat J. Oja osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. juunil
4. a AS-i Trio LSL kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. veebruari
6. a otsuse ME Tallinna Linnahall hagis AS Trio LSL vastu 86 676 krooni saamiseks. ME Tallinna Linnahall ja AS Trio LSL sõlmisid
7. juunil
8. a lepingu nr 58 ja
9. detsembril
10. a lepingu nr 189, mille kohaselt hageja andis kostjale rendile Mere pst 20 asuvad ruumid üldpinnaga 293, 8 m
11. Kostja pidi hagejale tasuma renti ning kommunaalteenuste eest. Alates
12. maist
13. a tuli kostjal tasuda renti koos käibemaksuga 45 618 krooni 80 senti kuus. Maksmise tähtpäevaks oli jooksva kuu
14. kuupäev.
15. detsembri
16. a leping sätestas rendi tasumisega viivitamise eest viivise 1% tasumata jäänud võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest. Kostja jättis hagejale tasumata
17. a jaanuarikuu rendi 45 618 krooni 80 senti. Hageja arvestas rendisummalt viivist 456 krooni 19 senti päevas, 90 päeva eest kokku 41 057 krooni 10 senti. Hageja palus rendiseaduse § 25 alusel AS-lt Trio LSL välja mõista rendi ja viivised kokku summas 86 675 krooni 90 senti. Kohtuistungil palus hageja kohaldada lisaks TsK § 173, 193 ja
18. Kostja hagi ei tunnistanud. Tema väitel lõppesid pooltel rendisuhted kahepoolse aktiga, millele hageja esindajad alla kirjutasid ning millega pooled loobusid vastastikustest rahalistest pretensioonidest. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lõpetasid pooled rendilepingud ennetähtaegselt
19. aprillil
20. a. Selle kohta koostatud protokollist nähtuvalt ei olnud pooltel teineteise suhtes mingeid rahalisi pretensioone. Hageja esindaja ei vaidlustanud allkirju ega pitsati jäljendit
21. aprilli
22. a kokkuleppel. Kohus luges ainetuks hageja esindaja seletuse selle kohta, et vaidlusalune protokoll nende poolt allkirjastati ja sellele pandi pitsati jäljend enne kostjale vormistamiseks edastamist, mistõttu sellel tehtud parandused on hagejale teadmata. Kohus leidis, et asjakohatu on hageja esindaja väide, et neil puudub protokolli teine eksemplar. Viited RS §le 25 ja TsK §-dele 173, 222 ja 193 ei ole õiged, kuna RS § 17 lg 2 kohaselt rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub poolte kokkuleppel. ME Tallinna Linnahall esitas linnakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Pooltel oli kokkulepe, et AS Trio LSL lahkub rendipinnalt ning tasub võla hiljemalt
23. mail
24. a. Hageja esindajad kirjutasid protokollile alla ja andsid allkirjadega varustatud eksemplari kostja kätte. Linnakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et varalisi pretensioone välistav punkt on lisatud protokollile hiljem. Hageja taotluse, kuulata üle hageja poolsed tunnistajad, jättis kohus rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja saatis asja tagasi samale kohtule arutamiseks teises kohtu koosseisus. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus on rikkunud protsessiõiguse norme määral, mida ei saa jätta tähelepanuta. Kohus jättisasjas hindamata esitatud tõendid. Kohus ei põhjendanud otsuses, miks ta arvestas protokollis tehtud paranduse kohta vaid kostja seletust, jättes arvesse võtmata hageja seletuse. Kostja taotluse tunnistajate ülekuulamise kohta jättis kohus rahuldamata, oma seisukohta kohus ei põhjendanud. Vastavalt seadusele märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas muu kõrval ka põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkas, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kassatsioonkaebuses palus AS Trio LSL tühistada ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Linnakohtu otsuse tühistamise alusena märgib apellatsioonikohus, et linnakohus ei ole otsuses näidanud, millistele tõenditele on rajatud kohtu järeldused ning põhjendused ning miks kohus teised tõendid tagasi lükkab. Apellatsioonikohus leidis, et kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja esindaja taotluse tunnistajate ülekuulamise kohta. Taotlus tõendi esitamiseks peab olema esitatud vastavuses menetlusnormidega ja olema konkretiseeritud. Kassaator on seisukohal, et hageja ei personifitseerinud tunnistajad ega teatanud kohtule, milliseid asjaolusid esitatud hagi raames võiksid tunnistajad kinnitada. Seetõttu ei saanud linnakohus veenvalt motiveerida taotlust tunnistaja ülekuulamata jätmise kohta. Vastustaja leidis, et kassatsioonkaebuses analüüsitakse esimese astme kohtu tegevust või tegevusetust. Esimese astme kohus eksis TsÜS §-s 61 sätestatu vastu, jättes tähelepanuta, et protokolli ühepoolne omavoliline muutmine ei vasta teise poole tahtele. Kolleegiumi istungil jäi AS Trio LSL esindaja kassatsioonkaebuse väidete ning ME Tallinna Linnahall esindaja vastuses esitatud väidete juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Esimese astme kohtuotsuse tühistamise alusena märgib apellatsioonikohus, et linnakohus jättis rahuldamata hageja (kohtuotsuses ekslikult kostja) taotluse tunnistajate ülekuulamiseks oma seisukohta põhjendamata ja hindamata asjas esitatud tõendid, sh hageja seletuse. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning ei vasta TsKS § 232 lg 4 nõuetele. Esiletoodud protsessiõiguse normi rikkumine on küll kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuid mitte asja saatmiseks uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonikohtu volitused asja saatmiseks esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks on sätestatud TsKS § 319 p 3, mille kohaselt apellatsioonikohtul on õigus tühistada oma otsusega kohtuotsus ja kui see on asja õigemaks ja kiiremaks lahendamiseks vajalik saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtu kooseisus. Asja arutamise põhimõtted ja käik apellatsioonikohtu istungil on sätestatud TsKS § 306 lg
25. Osundatud sättest tulenevalt on apellatsioonikohtul õigus uurida tõendeid vahetult kohtuistungil - ära kuulata protsessiosaliste seletused, taotluse olemasolul kutsuda ja üle kuulata tunnistajaid, tutvuda dokumentaalsete tõenditega. Asja õigemaks ja kiiremaks lahendamiseks oli apellatsioonikohtul õigus ise kohtuotsuse puudused kõrvaldada. Juhindudes TsKS § 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
26. veebruari
27. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole AS Heta
28. märtsil
29. a makstud kautsjon 866 (kaheksasada kuuskümmend kuus) krooni ja 75 senti. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa