← Eesti

3-2-1-75-98

3-2-1-75-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. juunil
  2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, Eesti Vabariigi esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi ja AS Corbex Engineering esindaja vandeadvokaat A.H. Raigi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. juunil
  4. a Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. veebruari
  6. a otsuse AS Corbex Engineering hagis Eesti Vabariigi vastu pankrotimenetluse ajal tasutud võla tagasi saamiseks. AS-i Corbex Engineering pankrot kuulutati välja Rapla Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsusega Rapla Maksuameti pankrotiavalduse alusel. Sama otsusega jäeti rahuldamata AS-i Letegore pankrotiavaldus, kuna võlgnik vaidlustas selle avalduse aluseks olnud nõude Tallinna Linnakohtus. Rapla Maakohtu pankrotiotsus jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  9. aprilli
  10. a otsusega, milles tuvastati muuhulgas Rapla Maksuameti poolt pankrotihoiatuse esitamine võlgnikule
  11. aasta veebruaris ja kohtusse pankrotiavalduse esitamine
  12. detsembril
  13. a.
  14. aprillil
  15. a Eesti Vabariigi vastu esitatud hagis palus AS-i Corbex Engineering pankrotihaldur PankrS § 45 p 1 alusel välja mõista Riigi Maanteeametilt 9 000 000 krooni hageja pankrotivarasse põhjusel, et AS Corbex Engineering tasus
  16. juuni
  17. a laenulepingust tuleneva võla Riigi Maanteeametile pankrotimenetluse ajal
  18. detsembril
  19. a. Kostja vaidles hagile vastu, leides et laen tagastati enne pankrotimenetluse algust. AS Letegore
  20. novembril
  21. a esitatud pankrotiavaldus jäeti rahuldamata. Hageja pankrot kuulutati välja Rapla Maksuameti (maksuamet)
  22. jaanuaril
  23. a esitatud nõuetekohase pankrotiavalduse alusel. Kostja leidis, et pankrotimenetluse algatamine kui protsessitoiming sai võimalikuks alles
  24. veebruarist
  25. a, mil jõustus pankrotiseaduse muutmise seadus; seaduse vana redaktsiooni kohaselt menetlust ei algatatud, vaid see algas. Tallinna Linnakohtu
  26. novembri
  27. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse kohaselt tagastas hageja laenu pärast pankrotimenetluse algust. Kohus leidis, et kuna AS-i Letegore
  28. novembril
  29. a esitatud pankrotiavaldus jäeti rahuldamata, siis see avaldus iseenesest ei toonud kaasa pankroti väljakuulutamisest tulenevaid tagajärgi. Pankrotiseaduse
  30. jaanuarini
  31. a kehtinud redaktsioon ei näinud ette pankrotimenetluse algatamist, see algas pankrotiavalduse esitamisega. Hageja pankrotimenetlus algas
  32. detsembril
  33. a Rapla Maksuameti avalduse alusel. Maksuamet on esitanud hagejale pankrotihoiatuse
  34. veebruaril
  35. a. Maksuameti
  36. jaanuaril
  37. a esitatud täpsustav avaldus ja
  38. detsembril
  39. a esitatud pankrotihoiatus ei muutnud pankrotimenetluse algust. Tulenevalt PankrS § 45 p-st 1 nõuab kohus sisse pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni tasutud võla, sõltumata sellest, kas võla tasumisega võlgnik ja võlausaldaja kahjustasid teiste võlausaldajate huve teadlikult või mitte. Vastavalt pankrotiseaduse muutmise seaduse §-le 135 kohaldatakse nimetatud seadusesätet tagasiulatuvalt. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis
  40. veebruari
  41. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. PankrS § 11 lg 1 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse algatamise 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest, tehes selle kohta määruse. Seadus näeb ette juhud, millal pankrotimenetlust ei algatata. Kuna
  42. veebruarini
  43. a pankrotimenetluse algatamist eriseadusega ei reguleeritud, siis tuleb menetluse algatamise osas juhinduda tsiviilkohtupidamise seadustikust. Maksuameti avaldus võeti menetlusse, kuna 10 päeva jooksul ei teinud kohus määrust TsKS § 148 lgs 1 märgitud asjaoludel selle menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Sama avalduse alusel kuulutati
  44. jaanuari
  45. a välja hageja pankrot. TsKS § 5 kohaselt algatab kohus tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes taotleb kohtus oma õiguste kaitset. Seetõttu saab rääkida ka pankrotiseaduse vana redaktsiooni puhul pankrotiasja algatamisest. Seda kinnitab ka pankrotiseaduse muutmise seaduse § 135, mille järgi PankrS §-s 45 toodud võimalused tasutud võla tagasinõudmiseks kehtivad tagasiulatuvalt. Apellatsioonikohus leidis, et ei oma sisulist tähendust kas pankrotiavaldusega koos või kaks päeva pärast seda esitati võlgnikule veelkordne pankrotihoiatus või mitte. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata. Kaebuse kohaselt on apellatsioonikohus rikkunud nii materiaal- kui menetlusõigusnorme, mis viisid ebaõige otsuse tegemisele. Apellatsioonikohus leidis ekslikult, et pankrotimenetlus võis alata ka kohtueelset korda järgimata pankrotihoiatust esitamata. Pankrotimenetluse algamise kriteeriumiks oli üksnes asjaolu, et 10 päeva jooksul ei teinud kohus TsKS § 148 lg 1 alusel määrust avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. AS Letegore omandas nõude Eesti Ühispangalt ostu-müügilepingu alusel, kusjuures Ühispanga nõue oli täies ulatuses tagatud pandiga. Vastavalt Eesti NSV tsiviilkoodeksi §-s 216 lg 3 sätestatule lähevad nõude omandajale üle ka kohustuse täitmist tagavad õigused. Seega kehtis AS Letegore suhtes pankrotipiirang PankrS § 11 tähenduses. AS Letegore ei esitanud pankrotimenetluses nõudeavaldust, millest järeldub, et AS Letegore pankrotiavaldus oli pahatahtlik ega olnud suunatud nõude rahuldamisele võlgniku pankrotivara arvel. AS-i Letegore
  46. novembri
  47. a pankrotiavalduse jättis kohus rahuldamata. Sama avalduse alusel oli aga arestitud võlgniku varad, sealhulgas arveldusarve pangas, millega ebaseaduslikult võeti võlgnikult võimalus oma kohustusi täita.
  48. detsembril
  49. a esitas maksuamet pankrotiavalduse kohtule enne pankrotihoiatuse esitamist, mistõttu seda kuupäeva ei saa lugeda pankrotimenetluse alguseks. Pankrotihoiatuse esitamiseks ei saa lugeda
  50. veebruari
  51. a pankrotihoiatust, kuna sellele ei järgnenud pankrotiavalduse esitamist. Pankrotihoiatuse esitas maksuamet
  52. detsembril
  53. a. Ringkonnakohus on lähtunud asjaolust, et pankrotihoiatuse esitamisel või esitamata jätmisel ei ole pankrotimenetluses mingit tähtsust. Nõuetekohase pankrotiavalduse esitas maksuamet kohtule alles
  54. jaanuaril
  55. a, mille alusel kuulutati
  56. jaanuaril
  57. a välja ka Corbexi pankrot. Seega tuleks pankrotimenetluse alguse kuupäevaks lugeda
  58. veebruarini
  59. a kehtinud PanrkS § 2 lg 2 kohaselt nõuetekohase pankrotiavalduse esitamise kuupäev. Eeltoodu kinnitab, et maksuamet sai ka ise aru
  60. detsembri
  61. a pankrotiavalduse ebaseaduslikkusest, esitades
  62. jaanuaril
  63. a uue avalduse. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja apellatsioonikohtu otsust õigeks ja palus jätta otsuse muutmata. Kostja on kassatsioonkaebuses palunud tuvastada faktilisi asjaolusid, mida Riigikohus vastavalt TsKS § 349 lg-le 2 teha ei saa. Apellatsioonikohus tuvastas asjaolu, et AS Corbex Engineering pankrotimenetlus algas
  64. detsembril
  65. a esitatud maksuameti avalduse alusel ja nimelt selle avalduse alusel kuulutati välja AS Corbex Engineering pankrot. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et AS Corbex Engineering pankrotimenetluse algamise hetke kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asjaolust, et maakohus ei teinud TsKS § 148 lg 1 sätestatud tähtajal ja korras määrust maksuameti poolt
  66. detsembril
  67. a esitatud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta, millega TsKS § 5 mõttest lähtuvalt algatas pankrotimenetluse. Asjakohased ei ole kassatsioonkaebuse väited AS Letegore pankrotiavalduse osas, kuna nii linnakohus kui ka apellatsioonikohus on asunud seisukohale, et AS Corbex Engineering pankrotimenetlus ei alanud AS Letegore
  68. novembril
  69. a esitatud pankrotiavalduse alusel, vaid Rapla Maksuameti
  70. detsembril
  71. a esitatud pankrotiavalduse alusel. AS Letegore
  72. novembri
  73. a pankrotiavalduse suhtes puudub ringkonnakohtu
  74. veebruari
  75. a otsuses seisukoht, mille õigsust Riigikohus saaks TsKS § 336 lg 1 alusel kontrollida. Kolleegiumi istungil leidis kassaatori esindaja, et pankrotimenetlus algas
  76. jaanuaril
  77. a maksuameti pankrotiavalduse esitamisega. Hageja esindaja jäi kassatsioonkaebuse vastustuses esitatud väidete juurde. Kolleegium leidis, et alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub. Tasutud võla väljamõistmine hageja pankrotivarasse põhineb PankrS § 45 p 1, mille järgi nõuab kohus sisse võlgniku tasutudvõla pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, sõltumata sellest, kas võla tasumisega võlgnik teadlikult kahjustas teiste võlausaldajate huve ja kas võlausaldaja, kellele võlg tasuti, oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik. Enne
  78. veebruari
  79. a kehtinud PankrS § 2 lg 2 kohaselt algas pankrotimenetlus pankrotiavalduse kohtule esitamisest. Maksuamet esitas võlgnikule pankrotihoiatuse
  80. a veebruaris.
  81. detsembril
  82. a esitas maksuamet kohtule pankrotiavalduse, mille kohus sama kuupäeva määrusega liitis ühte menetlusse AS-i Letegore poolt esitatud pankrotiavaldusega ja menetles mõlema avaldusi eelistungitel
  83. detsembril
  84. a ja
  85. detsembril
  86. a. Seega on õige ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt hagis vaidlustatud võla tasumine
  87. detsembri
  88. a toimus maksuameti pankrotiavalduse alusel alanud pankrotimenetluse ajal. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust AS Letegore pankrotiavalduse menetlemine ja selle rahuldamata jätmine. Juhindudes TsKS § 346 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  89. veebruari
  90. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja L. Laarmaa Liikmed J. Luik, Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.