← Eesti

3-2-1-90-98

3-2-1-90-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. septembril
  2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kostja esindaja vandeadvokaat N. Kõivu ja hageja esindaja vandeadvokaat T. Meidra osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. septembril
  4. a AS-i Trükiekspert Viljandi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. aprilli
  6. a otsuse Viljandi linna hagis AS-i Trükiekspert Viljandi vastu 726 544 krooni ja AS-i Trükiekspert Viljandi vastuhagis Viljandi linna vastu 150 000 krooni saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et
  7. novembril
  8. a sõlmisid Viljandi linn ja AS Trükiekspert ostu-müügilepingu, millega linn müüs trükikoja "Kiir" tervikvara ja AS Trükiekspert kohustus tasuma selle eest 3 640 000 krooni. Müügihinnast 40% ehk 1 456 000 krooni kohustus ostja tasuma lepingu allakirjutamise päevale järgneva ühe kalendrikuu jooksul ning ülejäänud summa vastavalt järelmaksu ja intressi tasumise graafikule. Lepingujärgne järelmaksu intress oli 15% aastas ning leppetrahv 1% päevas. AS Trükiekspert tasus
  9. oktoobril
  10. a 405 023 krooni ja
  11. detsembril
  12. a 1 056 000 krooni. Samaaegselt trükikoja tervikvara ostmisega asutas ostja aktsiaseltsi Trükiekspert Viljandi, märkides kõik asutatava aktsiaseltsi aktsiad ja tasudes nende eest mitterahalise sissemaksega, milleks oli trükikoja "Kiir" tervikvara.
  13. oktoobril
  14. a tasus AS Trükiekspert Viljandi hagejale 150 000 krooni.
  15. aprilliks
  16. a oli ostumüügilepingust tulenev võlgnevus Viljandi linnale 726 544 krooni, mis koosnes põhivõlast, intressist ja leppetrahvist. Kuna AS Trükiekspert andis AS-le Trükiekspert Viljandi üle kogu arvestatava vara ning viimane asus Viljandi linna ees kohustusi täitma, siis leidis hageja, et toimus võla ülekandmine AS-le Trükiekspert Viljandi ning nõudis võlgnevust viimaselt. AS Trükiekspert Viljandi esitas vastuhagi Viljandi linna vastu TsK § 477 lg 1 alusel 150 000 krooni väljamõistmiseks, kuna nimetatud summa on Viljandi linn alusetult saanud. Tartu Linnakohus jättis rahuldamata hagi ja vastuhagi. Otsuses on kirjalike tõendite alusel tuvastatud, et trükikoja "Kiir" omanik on AS Trükiekspert Viljandi, kes on
  17. oktoobril
  18. a esitanud linnale maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks, tasunud selle järgi esimese makse 150 000 krooni ning võtnud endale eeltooduga kohustuse tasuda trükikoja "Kiir" eest vastavalt
  19. novembri
  20. a lepingule. Samuti tuvastati, et hageja on aktsepteerinud võlgnikuna AS-i Tükiekspert Viljandi ja selles osas vaidlusi pole. Seega on sisuliselt toimunud võla ülekandmine. TsK § 221 kohaselt peab võla ülekandmine, mis põhineb kirjalikul tehingul, olema vormistatud kirjalikult. TsÜS § 93 lg 1 kohaselt on tehingu sõlmimisel kohustusliku kirjaliku vormi nõude järgimata jätmisel tehing tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel ei ole toimunud võla ülekandmist AS-lt Trükiekspert AS-le Trükiekspert Viljandi. Kuna AS-i Trükiekspert ja AS-i Trükiekspert Viljandi vahel pole nõutavat võla ülekandmise tehingut, siis jäeti hagi rahuldamata. Kuna kostja tasus linnale tema enda poolt esitatud maksegraafiku järgi 150 000 krooni, siis ei ole ta nimetatud summat ekslikult Viljandi linna arvele kandnud. AS Trükiekspert Viljandi astus ise õigussuhtesse Viljandi linnaga. Eeltoodud põhjustel jäeti rahuldamata vastuhagi. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osas, millega Viljandi linna hagi AS-i Trükiekspert Viljandi vastu jäeti rahuldamata. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega nõudis kostjalt sisse hageja apellatsioonkaebuses nõutud põhivõlgnevuse 282 777 krooni ja kohtukulud. Kostja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata ja linnakohtu otsus muus osas muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas linnakohus õigesti, et sisuliselt oli tegemist võla ülekandmisega, kuid andis ebaõige hinnangu Viljandi linna ja AS-i Trükiekspert Viljandi vahelisele kirjavahetusele. Ajavahemikus
  21. oktoober
  22. a kuni
  23. veebruar
  24. a toimunud hageja ja kostja vahelise kirjavahetusega ning kostja 150 000 kroonise maksekorraldusega luges kohus tõendatuks, et kostja asus omal vabal tahtel ja Viljandi linna nõusolekul võlglaseks esialgse võlgniku AS-i Trükiekspert asemele. Kuna TsÜS § 92 lg 3 kohaselt võrdsustatakse poolte allkirjadega kirjavahetus tehingu kirjaliku vormiga, siis on järgitud TsK §-s 221 kehtestatud vorminõuet. Otsuse kohaselt ei pea võlgnik võla ülekandmist kreeditorilt ise taotlema. Tulenevalt TsK § 220 mõttest peab võla ülekandmiseks olema saavutatud kokkulepe võlgniku asemele asuva isiku ja kreeditori vahel. Kui võlgniku asemele asub teine isik, siis on kreeditoril alus eeldada, et teine isik ja võlgnik on sõlminud võla ülekandmise lepingu. Kreeditori nõusolekuga võla ülekandmiseks lõpeb tema ja esialgse võlgniku vaheline kohustis ja kreeditor ei pea kinnitama esialgsele võlgnikule eraldi nendevahelise kohustise lõppemist. AS-i Trükiekspert poolt võla ülekandmise eitamine ja enda pidamine võlgnikuks Viljandi linna ees
  25. novembril
  26. a sõlmitud ostu-müügilepingu järgi ei vabasta AS-i Trükiekspert Viljandi võla ülevõtmisest tuleneva kohustise täitmisest. Tähtsust ei oma see, et algselt esitati hagi AS-i Trükiekspert vastu, kuna hagejal on TsKS § 73 lg 1 järgi õigus taotleda kostja asendamist. Asjakohatu on kostja väide raamatupidamisseaduse sätete rikkumise kohta. Kohustise tekkimise tingimuseks ei ole selle arvelevõtmine poolte raamatupidamises. Kassatsioonkaebuses palub kassaator tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et AS-i Trükiekspert poolt on toimunud võla ülekandmine AS-le Trükiekspert Viljandi. Kohus ei arvestanud, et AS Trükiekspert tunnistab
  27. aprilli
  28. a kirjaga oma võlgnevust Viljandi linna ees ning Viljandi linn esitas
  29. aprillil
  30. a esialgselt hagi AS-i Trükiekspert vastu, pidades võlgnikuks viimast. Apellatsioonikohus on valesti tõlgendanud TsK § 220 lg 1, mis sätestab üheselt, et võlgnik võib oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul. AS Trükiekspert ei ole taotlenud Viljandi linnalt nõusolekut võla ülekandmiseks ja linn ei ole võla ülekandmiseks andnud kirjalikku nõusolekut. Samuti peab võla ülekandmine kajastuma kõikide osapoolte raamatupidamistes. AS Trükiekspert Viljandi
  31. a aastaaruandes ei kajastu võlgnevus trükikoja ostu eest. Viljandi linna raamatupidamisdokumentatsioonis on senini võlglasena kirjas AS Trükiekspert, kelle bilanss omakorda kajastab võlgnevust linnale trükikoja eest. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, mille järgi pole tähtsust sellel, et linn pole kostjale tasumiseks arvet esitanud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et TsÜS § 94 lg 2 kohaselt võib juriidiline isik teha tehingu esindaja kaudu. AS-i Trükiekspert Viljandi poolt Viljandi linnale saadetud kirjadele on alla kirjutanud peadirektor, kelle volitused esindada kostjat tehingute tegemisel toimiku materjalidest ei nähtu. ÄS § 306 lg 1 kohaselt esindab ja juhib aktsiaseltsi juhatus. Samuti on Viljandi linnavalitsuse kirjadele alla kirjutanud aselinnapea Peep Aru, kes ei või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lg 2 kohaselt esindada linna ilma erivolituseta. TsÜS § 92 lg 3 järgi saab kirjavahetust võrdsustada tehinguga, kui kirjadele on alla kirjutanud poolte esindusõigust omavad isikud. Ringkonnakohtu seisukoht, et AS Trükiekspert Viljandi asus vabatahtlikult tasuma AS-i Trükiekspert võlga on oletuslik ega tugine tõenditele, kuna maksekorraldusel märgitud ostu- müügilepingu kuupäev ei kattu selle lepingu sõlmimise tegeliku kuupäevaga. Vastustaja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse sisuliselt ringkonnakohtu poolt tõenditele antud hinnangut. Nii on ringkonnakohus poolte kirjavahetusega lugenud tõendatuks linna nõusoleku võla ülekandmiseks. Õige on küll kassaatori väide, et esialgne võlgnik pole linnalt taotlenud võla ülekandmist, kuid TsK §-s 220 sätestatu ei nõuagi, et võla ülekandmist peab kreeditori ees taotlema esialgne võlgnik. Tsiviilõigusliku tehingu kehtivuse seisukohalt ei oma tähtsust, kas tehingu poole raamatupidamises see tehing kajastub või mitte. Kassaatori väide, et poolte esindajatel puudus volitus tehingu tegemiseks tuuakse esmakordselt esile kassatsioonkaebuses ning see tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad kaebuses ja vastuses toodud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. TsK § 220 lg 1 kohaselt võib võlgnik oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul. Ekslik on kassaatori väide, et võla ülekandmiseks peab esialgne võlgnik tingimata pöörduma vastava taotlusega kreeditori poole. Kuna võla ülekandmise õigussuhtes on määravad teise isiku tahe võlg üle võtta ja kreeditori nõusolek sellega, siis võib võla ülekandmine toimuda ka vastava kokkuleppega kreeditori ja uue võlgniku vahel, ilma et kreeditor oleks esialgsele võlgnikule andnud nõusoleku võla ülekandmiseks. Kohtud on AS-i Trükiekspert Viljandi kirjade alusel tuvastanud, et ta soovis üle võtta AS-i Trükiekspert võlga. Ringkonnakohus on seda järeldust põhjendanud. Samuti on ringkonnakohus Viljandi linna
  32. veebruari 1996.a. kirjaga lugenud tõendatuks viimase nõusoleku võla ülekandmiseks. Kuna TsÜS § 92 lg 3 kohaselt võrdsustatakse tehingu lihtkirjaliku vormiga poolte allkirjadega kirjavahetus, siis on õige ringkonnakohtu järeldus, et uue võlgniku ja kreeditori vahel oli saavutatud kokkulepe TsK §-s 221 nõutud kirjalikus vormis. Seaduslik on apellatsioonikohtu seisukoht, et võla ülekandmisest tekkinud kohustise täitmisest ei vabasta uut võlgnikku esialgse võlgniku poolt enda võlgnikuks pidamine. Ka on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et kohustise tekkimise tingimuseks ei ole tehingu dokumenteerimine raamatupidamisregistrites. Samuti on ringkonnakohus õigesti võtnud seisukoha kostja asendamise osas. Tähelepanuta jäävad kassatsioonkaebuses esitatud väited AS-i Trükiekspert Viljandi kirjadele ja Viljandi linna kirjale allakirjutanud isikutel volituste puudumisest. Neid vastuväiteid ei esitatud esimese ja teise astme kohtus. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  33. aprilli
  34. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar LiikmedH. Jõks, A. Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.