3-2-1-91-98

3-2-1-91-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, AS-i Baltmotors esindaja vandeadvokaat V.-R. Villiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. septembril
4. a Jevgeni Fastovi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. veebruari
6. a otsuse AS-i Baltmotors hagis Jevgeni Fastovi vastu 66 020 krooni saamiseks ning Jevgeni Fastovi hagis AS-i Baltmotors vastu varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks. AS Baltmotors esitas TsK § 448 lg 1 alusel hagi Jevgeni Fastovi vastu 66 020 krooni saamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt remontis AS Baltmotors J. Fastovile kuuluvat sõiduautot Cadillac Seville, mis sai tehnilisi vigastusi
7. aprilli
8. a liiklusõnnetuses. AS-s Baltmotors
9. mail
10. a koostatud kalkulatsiooni järgi oli remondi maksumuseks 215 862 krooni 50 senti. Kuna J. Fastov soovis mootorikapoti ja esiraami väljavahetamise asemel nende remonti, siis kujunes remondi kogumaksumuseks 151 020 krooni. Sellest 85 000 krooni tasus AS-le Baltmotors kindlustushüvitisena KAS Leks.
11. juuliks
12. a oli auto remonditud. J. Fastov võttis AS-i Baltmotors territooriumilt oma auto ja lahkus arvet 66 020 (151 020 " 85 000) krooni maksmata. J. Fastov esitas hagi AS-i Baltmotors vastu, milles palus tunnistada auto remondimaksumuseks 105 000 krooni. Samuti palus ta AS-lt Baltmotors välja mõista auto järelremondi eest maksmisega tekitatud kahju 37 643 krooni ja remonditähtajast mittekinnipidamisega tekitatud kahju 43 000 krooni ning moraalse kahju hüvitamiseks 110 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt nimetas AS-i Baltmotors meister A. Böckler auto remondi maksumuseks 105 000 kuni 110 000 krooni ja remondi lõppemise ajaks
13. mai
14. a.
15. juulil
16. a esitatud arves oli remondimaksumuseks 151 020 krooni. Kokkulepitud ajaks AS Baltmotors auto remonti ei lõpetanud. Kuna AS Baltmotors ei võtnud midagi ette auto kvaliteetse remondi tagamiseks, siis oli J. Fastov sunnitud auto
17. juulil
18. a tellimust lõpetamata ära viima ning tellima järelremondi AS-lt Ukars. AS Baltmotors teatas politseile auto ärandamisest. Politsei pidas oma autoga sõitnud J. Fastov kinni; kannatas tema kui tuntud ärimehe maine, millega talle tekitati moraalne kahju. Tallinna Linnakohtu
19. oktoobri
20. a otsusega rahuldati AS-i Baltmotors hagi, J. Fastovi hagi jäeti rahuldamata. Otsuse kohaselt lõpetati Tallinna Linnakohtu
21. oktoobri
22. a määrusega menetlus J. Fastovi hagis AS Baltmotors vastu auto remondimaksumuseks 105 000 krooni tunnistamiseks, kuna see nõue ei kuulu kohtu pädevusse. Sama määrusega lõpetati menetlus remonditähtajast mittekinnipidamisega tekitatud kahju 43 000 krooni nõudes, kuna J. Fastov sellest loobus. Kohtuotsuses põhjendatakse AS-i Baltmotors hagi rahuldamist järgnevalt: TsK § 448 lg 1 sätestab, et kodaniku isikule või varale, samuti organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele täies ulatuses. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt vabaneb kahju tekitanu selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. J. Fastovil oli võimalus enne oma sõiduki AS-le Baltmotors remontida andmist tutvuda sõiduki remontimise tingimuste ja hindadega ka teistes sõidukeid remontivates firmades. J. Fastov valis ise remonttööde teostajaks AS-i Baltmotors. J. Fastovi hagi rahuldamata jätmist põhjendas kohus sellega, et J. Fastov ei ole tõendanud talle varalise ja moraalse kahju tekitamist. Tõendamata on, et AS Baltmotors rikkus J. Fastovi kui tarbija õigusi. AS Ukars arve nr 602 kohaselt tasus järelremondi maksumuse 37 643 krooni Lembitu Consulting Ltd. Kohus leidis, et meelevaldne on seostada AS-s Ukars kaks kuud hiljem tehtud remonti AS-s Baltmotors tehtud remondiga. TsÜS § 173 lg 3 kohaselt tuleb lähtudes asjaoludest otsustada, kas isiklike õiguste rikkumisega on tekitatud moraalset kahju. J. Fastov ei ole millegagi tõendanud, et tema kinnipidamisel politsei poolt kannatas tema kui ärimehe maine. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt on linnakohus hinnanud tõendeid õigesti. Asja arutamisel linnakohtus ei esitanud J. Fastov vastuväiteid nõude sisulise põhjendatuse suhtes, vaidlustas vaid summa suuruse. Auto remontimist eelarves näidatud mahus kinnitas ringkonnakohtu istungil ka J. Fastovi esindaja. J. Fastovi head tahet ei näita asjaolu, et ta pole mitme aasta vältel tasunud auto remontimise eest selles osas, mida ta tunnistab. Samas ei ole J. Fastov põhjendanud, kuidas võidi juriidilise isiku poolt J. Fastovile kuuluva auto remondi eest tasumisega talle kahju tekitada. Kassatsioonkaebuses palus J. Fastov apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Tarbijakaitseseaduse § 5 lg 1 kohaselt sõlmitakse kirjalik leping, kui seda ei täideta vahetult tarbija juuresolekul. Algselt leppisid J. Fastov ja AS-i Baltmotors esindaja kokku, et töö maksumuseks on 105 000 - 110 000 krooni. Kui auto remontimise käigus ilmnes vajadus täpsustada töö maksumust, pidanuks hageja teavitama sellest kostjat ning sõlmima temaga kirjaliku lepingu. Kohus jättis kohaldamata tarbijakaitseseaduse § 5 lg 3, mille järgi tõlgendatakse lepingu ebatäpsused tarbija kasuks. AS Baltmotors on rikkunud tarbijakaitseseaduse § 7 p 4, mille kohaselt müüja on kohustatud mitte ületama kokkulepitud või teavitatud hindu. Remondi lõppedes asetati kostja fakti ette, et ta võlgneb tunduvalt suurema summa, kui oli kokku lepitud ning teist teenuste pakkujat ei olnud enam võimalik otsida. Asjaolu, et järelremondi eest tasus 37 643 krooni Lembitu Consulting Ltd on J. Fastovi ja nimetatud aktsiaseltsi omavaheliste suhete küsimus, mis ei olnud asjas arutlusobjektiks. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis AS Baltmotors, et kaevatav kohtuotsus on õige. J. Fastovi väide, et asjaosaliste vahel puudus kirjalik leping on alusetu. J. Fastov poolt omavoliliselt töökoja territooriumilt ära viidud autos oli tellimuslepingu hageja eksemplar. Mingisugust seost ei ole AS-i Baltmotors poolt auto remontimise ja AS-s Ukars hiljem tehtud remondi vahel. Kolleegiumi istungil palus AS-i Baltmotors esindaja jätta kohtuotsuse muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Apellatsioonikohus, pidades õigeks linnakohtu otsust AS-i Baltmotors hagi rahuldamises TsK § 448 lg 1 alusel, jättis tähelepanuta, et linnakohus ei ole tuvastanud kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimise vajalikke tingimusi: kahju olemasolu AS-l Baltmotors, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanu teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasust ja kahjutekitanu süüd. Asja uuel arutamisel tuleb apellatsioonikohtul kvalifitseerida pooltevaheline suhe vastavuses AS-i Baltmotors nõude aluseks olevatele asjaoludele. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks J. Fastovi hagi rahuldamata jätmise osas. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei ole J. Fastov tõendanud, et auto remont AS-s Baltmotors oli mittekvaliteetne, mistõttu osutus vajalikuks järelremont ning et sellega tekitati talle varalist kahju. Samuti ei ole J. Fastov tõendanud oma väiteid AS-i Baltmotors poolt temale moraalse kahju tekitamisest. Tulenevalt TsMS § 353 lg-st 3 ei või Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid ning Riigikohtu otsus peab põhinema alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
23. veebruari
24. a otsus osas, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu
25. oktoobri
26. a otsus Jevgeni Fastovilt 66 020 krooni kahjutasu ja 2680 krooni ja 60 sendi riigilõivu väljamõistmiseks AS-i Baltmotors kasuks ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Jätta muutmata otsus osas, millega jäeti muutmata linnakohtu otsus Jevgeni Fastovi hagi rahuldamata jätmises. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Jevgeni Fastovile
27. märtsil
28. a tasutud kautsjon 860 (kaheksasada kuuskümmend) krooni ja 65 senti ja AS-le BBP
29. aprillil
30. a tasutud kautsjon 176 (ükssada seitsekümmend kuus) krooni. Eesistuja A. Kull Liikmed L. Laarmaa, J. Luik