3-2-1-99-98

3-2-1-99-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril 1998.a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kostja AS-i P.A.W & CO esindaja vandeadvokaat V. Brügeli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
2. septembril
3. a AS P.A.W & CO kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
4. aprilli
5. a otsuse AS Metsaserv avalduses AS P.A.W. & CO pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu
6. augusti
7. a tagaseljaotsusega mõisteti AS-lt P.A.W. & CO välja 2 500 000 krooni AS Metsaserv kasuks. Tagaseljaotsus jõustus
8. septembril
9. a. AS Metsaserv saatis võlgnikule
10. septembril
11. a pankrotihoiatuse ning esitas
12. novembril
13. a kohtule pankrotiavalduse, milles palus välja kuulutada AS-i P.A.W. & CO pankrot. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik peale pankrotihoiatust kohtuotsusega väljamõistetud võlga tasunud ja alust on arvata, et võlgnik on maksujõuetu. Harju Maakohtu
14. jaanuari
15. a otsusega kuulutati välja AS-i P.A.W. & CO pankrot. Otsuse põhjenduste kohaselt kohus kuulutab välja võlausaldaja avalduse alusel PankrS § 16 lg 1 alusel võlgniku pankroti, kui võlgnik on püsivalt maksujõuetu. Kohtuotsusega on võlgnikult välja mõistetud 2,5 miljonit krooni ja nõude katteks puudub viimasel vara. Võlgnik ise tunnistab oma maksejõuetust, tema majandustegevus on lõppenud. Võlgnik palub PankrS § 15 lg 1 p 2 alusel pankrotimenetluse lõpetada raugemisega. Kohus asus seisukohale, et kuna võlausaldaja on kohtu deposiitarvele tasunud kohtu poolt määratud 5000 krooni pankrotikulude katteks, siis ei saa kohus lõpetada pankrotimenetlust raugemisega. AS P.A.W. & CO esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada pankrotiavalduse aluseks oleva nõude ebaselguse tõttu. Ringkonnakohus jättis AS-i P.A.W. & CO apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei muuda pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ebaselgeks asjaolu, et võlgnik pärast pankroti väljakuulutamist esitas maakohtu tagaseljaotsuse tühistamiseks Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse. Võlgnik tunnistas maakohtu istungil oma maksujõuetust ning taotles pankrotimenetluse lõpetamist seoses raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kassaator palus tühistada ringkonnakohtu otsuse tervikuna ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus. Apellatsioonikaebuse aluseks oli asjaolu, et võlgnik vaidlustas tsiviilkohtumenetluses pankrotimenetluse aluseks oleva Harju Maakohtu
16. augusti
17. a otsuse. Pankrotiseaduse § 141 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata, kui pärast pankrotimenetluse algatamist ilmneb, et pankrotiavaldus põhineb nõudel, mis ei ole selge. Selgeks ei loeta nõuet, kui see on vaidlustatud tsiviilkohtu- või haldusmenetluses. Riigikohtule esitatud kohtuvigade parandamise avaldus muutis PankrS § 11 lg 3 p 1 mõttes võlausaldaja nõude võlgnikuvastu ebaselgeks ning apellatsioonikohus pidi jätma sel motiivil pankrotiavalduse rahuldamata. Vastustaja leidis, et võlausaldaja nõue põhineb maakohtu jõustunud tagaseljaotsusel. Menetluse taastamiseks kaja kassaator ei esitanud. Samuti ei vaielnud kassaator pankrotiavaldusele vastu, vaid tunnistas oma maksujõuetust. Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse esitamine ei muutnud nõuet ebaselgeks. Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuses toodud väidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamisele. Kohus jätab PankrS § 141 p 1 alusel pankrotiavalduse rahuldamata, kui pärast pankrotimenetluse algatamist ilmneb, et pankrotiavaldus põhineb nõudel, mis ei ole selge. Pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei loeta PankrS § 11 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt selgeks, kui nõue on vaidlustatud tsiviilkohtuvõi haldusmenetluses või kriminaalmenetluses või võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Nõuet ei muuda ebaselgeks asjaolu, et võlgnik esitas kohtuotsusele, millega nõue rahuldati, Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue oli lahendatud jõustunud kohtuotsusega. Otsuse jõustumise tagajärjed olid sätestatud TsKS §-s 242 lg
18. Kohtuvigade parandamise avalduse esitamisega Riigikohtule kassaator ei vaidlustanud ega saanud vaidlustada nõuet tsiviilkohtumenetluses vaid kasutas TsKS §-des 355 ja 356 sätestatud õigust jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamiseks. Kuni kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamiseni on kohtuotsus seadusjõus ning apellatsioonikohtul puudus alus PankrS § 141 p 1 kohaldamiseks. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
19. aprilli
20. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, J. Luik