Obsah (4)

§ 86§ 101§ 87§ 90

3-2-1-100-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. oktoobril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja A. Kull vaatas läbi avalikul kohtuistungil

§ 86p 4 alusel oma ametikohale mittevastavusel puuduliku keeleoskuse tõttu.

Sillamäe Linnakohtule

1. oktoobril
2. a esitatud hagiavalduses palus S. "ilova töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmist. Hageja leidis, et kostja lõpetas temaga töölepingu ebaseaduslikult. Töölepingu lõpetamisel ei märgitud, millise keele mittepiisav oskus oli töölepingu lõpetamise aluseks. Kostja ei ole hagejale varem esitanud pretensioone, et mõne keele mittevaldamine takistanuks tal oma tööülesannete nõuetekohast täitmist. Kostja ei pakkunud töölepingu lõpetamisel talle teist tööd. Sillamäe Linnakohus jättis
3. jaanuari
4. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lõpetas kostja töölepingu seaduslikult. Kohus leidis, et tööandja kasutas oma õigust lõpetada tööleping, kui töötaja ei vasta oma ametikohale ebapiisava keeleoskuse tõttu (

§ 101lg 1 p 2).

Otsuse kohaselt takistas eesti keele mittevaldamine hagejal polikliiniku juhataja kohuseid nõuetekohaselt täita, kuna ametialased dokumendid olid vormistatud eesti keeles. Hageja ei saanud aru haigekassa dokumentidest profülaktilise vaatluse ja dispanseerimise kohta, mistõttu jäid need läbi viimata. Haiglal jäi selleks eraldatud raha saamata. Kostja tegi enne vallandamist hagejale ettepaneku esitada eesti keele oskuse kohta tunnistus. Kuna hageja seda ei esitanud, siis vabastati ta töölt. Viru Ringkonnakohtu 22. mai 1998. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste järgi on linnakohus õigesti leidnud, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu seaduslikult.

§ 101

lg 1 p 2 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping

§ 86

p 4 alusel töötaja mittevastavusel oma ametikohale, kui töötaja ei vasta oma ametikohale ebapiisava keeleoskuse tõttu. Hageja ei esitanud ka kohtule tõendit eesti keele oskuse kohta. Vabariigi Valitsuse

1. jaanuari
2. a määrusega nr 31 kinnitatud "Isikutega tööalaselt suhtlevatele riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste teenistujatele ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide töötajatele eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete" p 8 kohaselt on keeleoskuse kesktase nõutav asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide allüksuste juhtidel. Sillamäe Haigla põhikirja p
3. 2 järgi on polikliinik Sillamäe Haigla allüksus. Asja materjalidest nähtub, et Sillamäe Haigla teatas hagejale temaga eelseisvast töölepingu lõpetamisest vastavalt

§ 87lg 1 p-le 4.

Hageja seletuste kohaselt on talle

§ 90lg 1 p-s 2 ettenähtud hüvitis välja makstud.

Hageja väide selle kohta, et talle ei pakutud töölepingu lõpetamisel arsti tööd, ei ole arvestatav, kuna

1. jaanuari
2. a Vabariigi Valitsuse määruse nr 31 kohaselt on ka spetsialistidel nõutav eesti keele oskuse kesktase. Pealegi võttis hageja ringkonnakohtu istungil ise õigeks, et ka arst peab eesti keelt oskama. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada.

§ 86

p 4 alusel töölepingu lõpetamisel peab tööandja tõendama, et töötaja ei saa ametikohustustega hakkama riigikeele ebapiisava oskuse tõttu. Seejuures peab tööandja arvestama, et töötaja eesti keele valdamist kontrollitakse eesti keele eksamil, millele on osundatud isikutega tööalaselt suhtlevatele riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste teenistujatele ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide töötajatele eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete p-s 3. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited protsessiõiguse normide olulise rikkumise kohta. Kohus rikkus TsKS § 167 nõudeid, kuna otsustas asja eelistungit pidamata, ei selgitanud välja poolte arvamust asja arutamise kollegiaalsuse kohta ning jättis välja kutsumata hageja esindaja taotletud tunnistaja. Vastuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse jätta muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et haigla struktuuriüksuse - polikliiniku - juhataja peab valdama eesti keelt kesktasemel, s.o omama D-kategooriat. Hageja pidi tõendama oma riigikeeleoskust. Vastavat tõendit hageja ei esitanud ning ei õppinud ka riigikeele kursustel. Protsessiõigusnorme kohus rikkunud ei ole. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu seaduslikult. Kohus luges tuvastatuks, et eesti keele mitteoskamise tõttu ei saanud hageja aru haigekassa dokumentidest profülaktilise vaatluse ja dispanseerimise korraldamiseks. Seetõttu jäi haiglal selleks eraldatud raha saamata.

§ 101

lg 1 p 2 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping

§ 86

p 4 alusel mittevastavuse tõttu ametikohale, kui töötaja ei vasta oma ametikohale ebapiisava keeleoskuse tõttu. Kohus tegi kindlaks, et kostja teatas 9. mail 1997. a kooskõlas

§ 87

lg 1 p-ga 4 töölepingu lõpetamisest töötaja mittevastavusel oma ametikohale ebapiisava keeleoskuse tõttu kirjalikult üks kuu ette. Hagejale allkirja vastu kätte antud teatises on hagejale tehtud ettepanek esitada

1. juuniks
2. a tõend eesti keele D-kategooria tasemel valdamisest. Hageja nõutud tõendit ei esitanud. Õige ei ole kassatsioonkaebuse väide, et eelistungit pidamata rikkus kohus oluliselt protsessiõiguse normi. TsKS § 167 lg 1 kohaselt kohus võis kutsuda pooli eelistungile. Seega ei kehtestanud osundatud säte kohtule kohustust eelistungi pidamiseks. Põhjendatud ei ole hageja väide, et tema esindaja taotluse asja arutamiseks kollegiaalselt ja tunnistaja kutsumiseks jättis kohus rahuldamata. Linnakohtu
3. jaanuari
4. a protokolli kohaselt on kohus pooltele selgitatud TsKS §-de 174 ja 176 järgi nende õigused kohtus. Seega tagas kohus hagejale ja tema esindajale võimaluse soovitud taotluste esitamiseks. Protokollist ei nähtu, et hageja või tema esindaja taotlenuks asja arutamist kollegiaalselt kaasistujate osavõtul ja täiendavate tunnistajate väljakutsumist. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. mai
6. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, L. Laarmaa