← Eesti

3-2-1-108-98

3-2-3-108-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. novembril
  2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium kooseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, AS-i Rapla Tekstiil esindajate vandeadvokaat V. Viiloli ja juhatuse liikme M. Metsküla osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. oktoobril
  4. a AS-i Rapla Tekstiil kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. juuni
  6. a otsuse AS-i Reha hagis AS-i Rapla Tekstiil vastu 401 748 krooni saamiseks. Rapla Maakohtule esitatud hagis palus AS Reha sisse nõuda AS-lt Rapla Tekstiil 401 748 krooni
  7. märtsi
  8. a võla kustutamise lepingu alusel. Lepingu punkti 2.2 järgi kohustus AS Rapla Tekstiil tasuma hagejale lepingus kindlaksmääratud maksegraafiku järgi 283 000 krooni. Lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus kostja maksetega hilinemise korral tasuma viivist 0,3% viivitatud summalt päevas. Kostja ei ole lepingus ettenähtud maksetähtpäevadest kinni pidanud ning on tasunud kokku vaid 82 998 krooni.
  9. veebruaril
  10. a esitas kostja vastuhagi ostu-müügilepingust ja selle alusel sõlmitud võlgnevuse kustutamise lepingust tuleneva nõude tühisuse tunnistamiseks. Vastuhagi kohaselt põhineb hagi tühisel tehingul ja on alusetu.
  11. veebruari
  12. a ostu-müügileping ontühine, sest konteinerkatlamaja omanikuks oli kooskõlas asjaõigusseaduse § 18 lõikega 3 alates
  13. detsembrist
  14. a kostja. Tartu Kommertspanga likvideerimiskomisjonil puudus omaniku õigus konteinerkatlamaja müümiseks hagejale. Õigusliku aluse puudumise tõttu on tühine ka
  15. märtsi
  16. a võla kustutamise leping ja sellest tulenev nõue. Tartu Kommertspanga Rapla pank rentis Rapla alevivalitsuselt Raplas, Viljandi mnt 6 asuvat hoonet tervikvarana. Rendilepingu pooled olid kokku leppinud, et renditud vara parendamiseks paigaldab rentnik konteinerkatlamaja maksumusega 219 225 krooni. AS Rapla Tekstiil omandas enampakkumisel Rapla Linnavalitsusega
  17. novembril
  18. a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel Viljandi mnt 6 asuva hoone. Lepingu kohaselt tekkis kostjal
  19. detsembril
  20. a omandiõigus ostetud varale, s.h konteinerkatlamajale.
  21. veebruaril
  22. a sõlmisid Tartu Kommertspank ja AS Rapla Tekstiil ostu-müügilepingu, mille kohaselt kostja ostis Viljandi mnt 6 asuva rendiobjekti parendusena paigaldatud konteinerkatlamaja maksumusega 219 225 krooni. Sellest lepingust tuleneva väidetava nõude omandas AS HTM Investment, kes omakorda loovutas selle
  23. septembril
  24. a AS-le Reha. Hagi aluseks olev
  25. märtsi
  26. a võla kustutamise leping põhineb
  27. veebruari
  28. a ostu-müügilepingul. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, tunnistades Tartu Kommertspanga likvideerimiskomisjoni ja AS-i Rapla Tekstiil vahel
  29. veebruaril
  30. a sõlmitud konteinerkatlamaja ostu-müügilepingust ja selle alusel AS-i Reha ja AS-i Rapla Tekstiil vahel
  31. märtsil
  32. a sõlmitud võlgnevuse kustutamise lepingust tulenevate nõuete tühisust. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on AS Reha tsiviilkoodeksi § 216 korras AS-i HTM Investment kaudu omandanud Tartu Kommertspanga likvideerimiskomisjoni nõude kostja vastu. Nõue tuleneb
  33. veebruaril
  34. a Tartu Kommertspanga likvideerimiskomisjoni ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügilepingust. Nõue saaks põhineda sellel lepingul, kui leping vastaks seadusele ja oleks kehtiv. Võla kustutamise leping
  35. märtsist
  36. a pooltele uusi tsiviilõigusi ja kohustusi ei tekitanud, seda ei saa käsitleda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 lg 1 ettenähtud tsiviilõiguste ja kohustuste tekke alusena ja on TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine kui seadusel mittepõhinev. Kuna hageja on oma nõude rajanud sellele lepingule, siis ei kuulu tema nõue rahuldamisele. Tegemist on maksegraafikuga, mis asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust. Kostja on kasutanud TsK § 219 ettenähtud õigust esitada uuele kreeditorile nõude vastu kõik vastuväited, mis tal olid esialgse kreeditori vastu. Maakohus leidis, et Rapla Alevivalitsuse ja Tartu Kommertspanga vahel
  37. septembril
  38. a sõlmitud rendilepingu kohaselt on katlamaja rendiobjekti parendus. Rentnikul oli õigus rendilepingu lõpetamisel nõuda parendusteks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Rendiseaduse § 11 lg 1 kohaselt kuulub renditud vara rendileandjale ja ka parenduse omanikuks tuleb lugeda rendileandja. Kostja omand katlamajale tekkis hoone valduse üleandmisega
  39. novembri
  40. a ostumüügi lepingu järgi
  41. detsembril
  42. a. Samuti on katlamaja hoone kui peaasja päraldis vastavalt AÕS § 18 lõikele
  43. Seega ei kuulunud katlamaja Tartu Kommertspangale ja likvideerimiskomisjon ei saanud seda müüa. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on asja käsutamise õigus omanikul. Tähtsust ei oma, et kostja pole esitanud omandikaitse hagi - katlamaja on kogu aeg olnud kostja valduses, selle valdamiseks ja kasutamiseks takistusi ei tehtud - seega ei ole omandiõigust rikutud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja uue otsusega mõistis AS-lt Rapla Tekstiil välja AS-i Reha kasuks võlana 401 748 krooni ning riigilõivu 25 504 krooni 90 senti. AS-i Rapla Tekstiil vastuhagi jäeti rahuldamata. Hagi rahuldamist ja vastuhagi rahuldamata jätmist põhjendas ringkonnakohus sellega, et
  44. märtsi
  45. a lepingus tunnistas kostja oma võlgnevust ja kohustus selle osade kaupa tasuma. Nimetatud leping ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. Seega tekkisid sellest lepingust kostjale tsiviilkohustused mida tuleb täita ja seda lepingut ei saa TsÜS § 66 lg 2 järgi pidada tühiseks. Võla ja viivisesumma vastu pole kostja vaielnud. Kuna
  46. märtsi
  47. a lepingu kehtetuks tunnistamiseks hagi pole esitatud, ei oma tähtsust, millest tekkis võlg, mida hageja
  48. märtsi lepinguga tunnistas. Õige pole ka maakohtu otsuse põhjendus
  49. veebruari
  50. a lepingu tühisuse kohta, millest võlg tekkis. Tegemist on võlaõigusliku tehinguga, mille tühisus ei olene omandi üleminekust. Ka tunnistas kostja esindaja apellatsioonikohtu istungil, et
  51. detsembri
  52. a lepingust, millega ta ostis teenindusmaja, jäi katlamaja välja ja
  53. veebruaril 1994.a katlamaja ostes, ei pidanud ta end selle omanikuks. Seega pidas kostja ise ka õiglaseks katlamaja eest maksta. Tähtsust ei oma ka Rapla Alevivalitsuse ja Tartu Kommertspanga vahel sõlmitud rendileping. Kassatsioonkaebuses palus AS Rapla Tekstiil tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega jätta jõusse maakohtu otsus. Kaebuse väidetel puudus Tartu Kommertspangal AÕS § 68 lg 1 kohaselt õiguslik alus katlamaja müümiseks ja seega on
  54. veebruari
  55. a ostu-müügileping vastuolu tõttu seadusega tühine. Vaidlusalune katlamaja kuulub alates
  56. detsembrist - valduse saamisest - kostjale, kes omandas selle
  57. novembri
  58. a ostu-müügilepingu järgi. Hagi aluseks olev
  59. märtsi
  60. a leping võlgnevuse kustutamise kohta ei tekitanud pooltele uusi tsiviilõigusi ja kohustusi, tegemist on vaid ostumüügilepingu täitmiseks sõlmitud maksegraafikuga. Vaidlustatud ostu-müügilepingu tühisuse tõttu on tühine ka
  61. märtsi
  62. a kokkulepe. Katlamaja on olnud kassaatori valduses, tema omandiõigust pole rikutud, seega on alusetu motiiv, et kassaator pole esitanud hagi lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Sissenõutud summast moodustab katla maksumus ainult 29,6 %, ülejäänu on viivis. See on vastuolus TsK §-s 194 lg 1 sätestatuga. Samuti on hageja arvestanud viivist viiviselt, mis on vastuolus TsK §-s 191 kehtestatuga. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei andnud õiget hinnangut poolte suhetele ega lahendanud asja. Vastustaja leiab, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja vandeadvokaat V. Viilol kaebuse väidete juurde ja kassaatori seaduslik esindaja M. Metsaküla väitis, et vaidlusaluse ostumüügi lepingu olid nad sunnitud sõlmima selleks, et saada pankadest laenu. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub protsessiõiguse normi rikkumise tõttu tühistamisele osas, millega täielikult rahuldati AS-i Reha hagi. Täpne pole ringkonnakohtu väide, et vaidlustatud pole viivise summat. Rapla Maakohtu
  63. märtsi
  64. a istungil on kostja vaidlustanud viiviste arvestamise. Maakohus rahuldades vastuhagi ja jättes rahuldamata hagi, ei käsitlenud otsuses viivise nõuet. Seega puudus kostjal põhjus esitada apellatsioonkaebust. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega hagi rahuldas ja vastuhagi rahuldamata jättis, siis TsKS §-de 313 lg 1 ja 232 lg 3 ja 4 kohaselt pidi taandma õigusliku hinnangu ka kostja poolt I astme kohtus esitatud vastuväidetele. Eeltoodud põhimõte on kooskõlas ka
  65. septembril
  66. a jõustunud TsMS §-s 3 kehtestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega ega pole vastuolus TsMS §-des 319 ja 330 sätestatuga. Praegu puudub kohtuotsus, milles oleks võetud seisukoht kostja vastuväidete osas viiviste nõudmisele. Põhjendamata on jäänud ringkonnakohtu järeldus, et
  67. märtsi
  68. a lepingust tekkis iseseisev kohustis, mis pole seotud ülalmärgitud lepingus viidatud
  69. veebruari
  70. a ostu-müügilepingust tekkinud kohustisega. TsK § 238 lg 1 järgi võib kohustis lõppeda esialgse kohustise asendamisel uuega. Sealhulgas võivad pooled TsK § 272 lg 3 kohaselt iga võla vormistada laenulepinguna. Poolte tahe ühe kohustise lõpetamiseks ja selle asendamiseks teisega peab aga olema selgelt väljendatud. Apellatsioonikohtul tuleb
  71. märtsi
  72. a lepingut tõlgendada TsÜS §-s 64 sätestatud põhimõtete alusel ja võtta seisukoht, kas sellega lõpetati ostu-müügilepingust tulenev kohustis või muudeti seda. Kuna apellatsioonikohus on võtnud seisukoha ka
  73. veebruari
  74. a ostu-müügilepingu osas, siis ei kuulu ringkonnakohtu otsus tühistamisele osas, millega jäeti rahuldamata vastuhagi. Kassatsioonkaebuse väited selleks alust ei anna. See, et müüjaks ei olnud väidetavalt omanik, ei ole ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamise aluseks. AÕS § 95 järgi on omandamine võimalik ka isikult, kes pole omanik. Samas on ringkonnakohus tuvastanud, et AS Rapla Tekstiil ei tasunud teenindusmaja ostes katlamaja eest ja Tartu Kommertspangalt katlamaja ostes ei pidanud end selle omanikuks.
  75. veebruari
  76. a ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tehingu vaieldavuse alustel pole nõutud. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  77. juuni
  78. a otsus tühistada osas, millega AS-lt Rapla Tekstiil mõisteti välja AS-i Reha kasuks võlana 401 748 krooni ja riigilõivuna 25 504 krooni 90 senti ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada AS-le Rapla Tekstiil
  79. juunil
  80. a tasutud kautsjon 4017 (neli tuhat seitseteist) krooni 50 senti. Eesistuja J. Odar Liikmed H.Jõks, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.