3-2-1-112-98

3-2-1-112-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja N. Üpruse esindaja vandeadvokaat I. Koolmeistri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. oktoobril
4. a Neeme Üpruse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. juuni
6. a otsuse Neeme Üpruse hagis Zinaida Minina vastu eluruumist väljatõstmiseks. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Neeme Üprus välja tõsta Zinaida Minina korterist Tallinnas Kivila 34"1 teist eluruumi vastu andmata. Hagi põhjenduste kohaselt ostis AS Hansa Liising
7. juulil
8. a 3-toalise korteri Tallinnas Kivila 34"1 AS-lt Montarlo. Ostu-müügilepingu p 3.1 järgi loeti lepingu allakirjutamisega lepinguobjekti omandiõiguse üleminek toimunuks. Pooled leppisid kokku, et lepinguobjektiks olev korter jääb müüja valdusse ning müüja kohustus korteri vabastama ja andma ostja valdusse hiljemalt
9. juuliks
10. a. Lepingu p 4 järgi müüja kinnitas, et kuni ostu-müügilepingu sõlmimiseni ei ole korterit kellelegi võõrandatud ega panditud, selle suhtes ei ole vaidlusi ega kolmandate isikute õigusi. Selle kinnituseks esitas AS-i Montarlo esindaja Z. Minina allkirjaga teatise, milles viimane kinnitas, et tal ei ole seaduslikku alust Kivila 34"1 korteri kasutamiseks. Hageja ja AS Hansa Liising sõlmisid vaidlusaluse korteri järelmaksuga ostumüügilepingu. Kui hageja soovis
11. juulil
12. a minna AS-lt Hansa Liising ostetud Kivila 34"1 korterisse, selgus, et korteris elab Z. Minina, kes keeldub korterit vabastamast. Z. Minina ei ole korterisse sisse kirjutatud ega ole tasunud üüri. Linnakohus rahuldas hagi ning otsustas ES §-de 4 ja 62 alusel Z. Minina väljakolimisest keeldumise korral välja tõsta omavoliliselt hõivatud eluruumist Tallinnas Kivila 34"1 teist eluruumi vastu andmata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et Z. Mininal oleks seaduslik alus vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks. Paljasõnaline on Z. Minina väide, et korteri ostis tema tütar Olga Tross. Z. Minina on vaidlusaluse korteri hõivanud omavoliliselt. N. Üpruse õigus kasutada seda korterit tuleneb tema ja AS-i Hansa Liising vahel
13. juulil
14. a sõlmitud korteri järelmaksuga ostumüügilepingust ja AS-i Montarlo ning AS-i Hansa Liisng vahel
15. juulil
16. a sõlmitud ostumüügilepingust. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse. Ringkonnakohus leidis, et asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid, et Z. Minina oleks korteri hõivanud omavoliliselt. Z. Minina ja tema esindaja seletuste kohaselt ostis vaidlusaluse korteri Z. Minina tütar O. Tross ja Z. Minina kolis korterisse juba
17. a augustikuul. Alus Z. Minina väljatõstmiseks ES § 62 kohaselt puudub. Pealegi ei ole hageja vaidlusaluse korteri omanik ja ta ei ole asjaomane hageja eluruumist väljatõstmise hagis elamuseaduse alusel. Eluruum kuulub AS-le Hansa Liising. Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta linnakohtu otsus muutmata. Kassaator leiab, et Z. Mininal ei ole õigust eluruumi vallata. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et nimetatud elutuumi omanikuks oli AS Montarlo, kelle käest omandas korteri AS Hansa Liising ja andis selle N. Üpruse valdusse.
18. juuli
19. a teatises kinnitab Z. Minina, et tal ei ole mingit õigust eluruumi vallata. Eluruumi valdamine ilma omaniku loata on vaadeldav eluruumi omavolilise hõivamisena. Kohtule ei ole esitatud dokumente selle kohta, et korteri oleks ostnud O. Tross, kelle juurde Z. Minina elama asus. Hageja õigus nõuda eluruumi vabastamist tuleneb rendiseaduse §-st 24 lg 1, mille kohaselt rentnikul on õigus kaitsta enda õigusi renditud vara suhtes samadel alustel nagu renditud vara omanikulgi. Kui eluruumi omanik võib nõuda ES § 62 kohaselt omavolilise hõivaja väljatõstmist, siis vastavalt rendiseaduse §-le 24 lg 1 võib seda nõuda ka hageja kui vaidlusaluse korteri järelmaksuga ostu-müügilepingu järgne rentnik. Seda hageja õigust kinnitavad ka järelmaksuga ostu-müügilepingu punktid 4.6, 4.6.1, 5.4, ja 10.
20. Vastustaja kassatsioonkaebusele ei vastanud. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsKS § 232 lg 4 sätestas, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Apellatsioonikohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Kohtu seisukoht, et N. Üprus pole asjaomane hageja eluruumist väljatõstmise hagis elamuseaduse alusel, ei ole küllaldaselt põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuses on märgitud, et hageja ei ole veel vaidlusaluse korteri omanik ning eluruum kuulub AS-le Hansa Liising. Nendest asjaoludest aga iseenesest ei tulene, et hageja ei saa nõuda isiku väljatõstmist omavoliliselt hõivatud eluruumist. Omavoliliselt eluruumi hõivanud isiku väljatõstmist ES § 62 kohaselt saab nõuda nii eluruumi omanik kui ka isik, kellel on omavoliliselt hõivatud eluruumi kasutamiseks muu õiguslik alus. Seega pidi kohus hageja nõudeõiguse üle otsustamiseks võtma esmalt seisukoha hagejal vaidlusaluse eluruumi kasutamise õigusliku aluse olemasolu kohta. Kohtuotsuses ei ole kajastatud kohtu seisukohta hageja poolt oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks esitatud tõendite suhtes. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et korteri on ostnud tema tütar. Ka selle väite osas pole kohtuotsuses seisukohta võetud. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
21. juuni
22. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Neeme Üprusele
23. juulil
24. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull