← Eesti

3-2-1-113-98

3-2-1-113-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. novembril
  2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, AS-i MK&Co Ärikeskuse pankrotihalduri S. Kalami osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. oktoobril
  4. a AS-i MK&Co Ärikeskus pankrotihalduri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. mai
  6. a otsuse AS-i MK&Co Ärikeskuse pankrotihalduri hagis Võhma Majandusühistu vastu 115 764 krooni tagasivõitmiseks pankrotivara hulka. Äritegevuse alustamiseks sõlmis AS MK&Co Ärikeskus (edaspidi - ärikeskus) Võhma Tarbijate Ühistuga (praegu Võhma Majandusühistu) rendilepingu, mille kohaselt Võhma MÜ andis määramata ajaks alates
  7. septembrist
  8. a ärikeskusele rendile Suure-Jaanis Pärnu mnt 10 asuva restorani ja kondiitritsehhi ruumid. Rendilepingu lisana sõlmisid pooled samal kuupäeval lepingu, mille alusel Võhma MÜ müüs ärikeskusele Suure-Jaani restoranis oleva inventari 87 177 krooni 60 sendi eest. Lepingus on märgitud laenu tasumise graafik. Laenu viimase osa tasumise tähtpäev oli
  9. veebruar
  10. a.
  11. detsembril
  12. a laenas ärikeskus Viljandi Metsaameti Suure-Jaani osakonnalt 100 000 krooni. Samal päeval tasus ta Võhma MÜ-le rendi, elektri ja kütte eest 2653 krooni 50 senti ning inventari eest 81 903 krooni 40 senti. Seega tasuti laen kokkulepitust varem. Käibevahendite puudumise tõttu laenas ärikeskus
  13. mail
  14. a Urmas Leesilt 10 000 krooni ja
  15. mail
  16. a laenulepinguga AS-lt Trans E. R. 2200 USD.
  17. mail
  18. a maksis ärikeskus Võhma MÜ-le jaanuari ja märtsikuu renti koos viivisega 33 860 krooni 40 senti. Viljandi Maakohtu
  19. veebruari
  20. a otsusega kuulutati välja ärikeskuse pankrot. Pankrotihaldur on välja selgitanud võlausaldajad, kuid võlgnikul puudub vara, mille arvel nõudeid rahuldada.
  21. märtsil
  22. a jättis Viljandi Maakohus rahuldamata ärikeskuse pankrotihalduri hagi Võhma Majandusühistu vastu 115 764 krooni tagasivõitmiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  23. mai
  24. a otsusega jäeti ärikeskuse pankrotihalduri apellatsioonkaebus rahuldamata. Ärikeskuse pankrotihalduri nõuded nii laenulepingu kehtetuks tunnistamise kui rendi ja viivise tagasinõudmiseks tuginevad asjaolule, et Võhma Majandusühistu on ärikeskuse lähikondlane PankrS § 49 lg 2 p 4 mõttes. Ringkonnakohus leidis, et Võhma Majandusühistut ei saa käsitleda võlgniku lähikondsena, sest pole tõendatud nende ühine oluline majanduslik huvi.
  25. septembri
  26. a laenulepingul puudub samuti kinke iseloom. Seepärast ei ole alust tunnistada
  27. septembri
  28. a laenulepingut PankrS § 44 lg 1 p 4 alusel kehtetuks. Kassatsioonkaebuses taotleb pankrotihaldur apellatsioonikohtu otsuse tühistamist täies ulatuses, viidates PankrS §-de 43 lg 1 p 4; 44 lg 2; 45 p 3 ja 49 lg 2 p 4 ning TsÜS § 66 lg 1, 3 ja 5 väärale tõlgendamisele. Kaebuse peaväide on see, et Võhma Majandusühistu oli PankrS § 49 lg 2 p 4 kohaselt ühise olulise majandusliku huvi tõttu võlgniku lähikondne, mistõttu temale tasutud võlad tulevad tagasi nõuda. Kaebuse kohaselt annavad võlgniku ja Võhma Majandusühistu lepingulised suhted alust viimase võlgniku lähikondseks tunnistamiseks. Kohtuistungil toetas AS-i MK&Co Ärikeskus seaduslik esindaja pankrotihaldur S. Kalam kassatsioonkaebust. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et eelnimetatud subjektide ühine oluline majanduslik huvi ei ole tõendatud. Asjaolu, et Võhma Majandusühistu oma vara võlgnikule rentis ja et võlgnik seda oma äritegevuses kasutas ning kasutamise eest renti maksis, ei anna alust järeldada niisugust ühist majanduslikku huvi, mille alusel saaks Võhma Majandusühistut pidada võlgniku lähikondseks PankrS § 49 lg 2 p 4 mõttes. Kuna võlgniku lähikondsust ei ole, siis ei saa tehingut PankrS § 43 lg 1 p 4 alusel kehtetuks tunnistada ega tasutud võlga PankrS § 45 p 3 alusel sisse nõuda. Inventari ostu-müügileping Võhma Majandusühistu ja võlgniku vahel, millele anti laenulepingu vorm, ei ole tehingu asjaolusid arvestades vaadeldav kinkelepinguna ja apellatsioonikohtul puudus alus PankrS § 44 lg 2 kohaldamiseks. Juhindudes TsMS §-st 362 p1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  29. mai
  30. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed A. Kull, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.