3-2-1-118-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 25. novembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja J. Rätsep vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2

§ 72lg 3 ja 5 ning Ts

ÜS § 112 lg 2 p 1, 5 alusel. Hageja tugines sellele, et tema kasutab katusekorrusel kaasomanike kokkuleppel ruumi nr 31, kostja J. Lagle kasutab ruume nr 28, 29, 30, 32, 36 ja 37 ning Õ. Gilden kasutab ruumi nr

1. Ruumid nr 27 (trepikoda), 33 (esik) ja 34 (tualett) on ühiskasutuses. Hageja kasutusse jäetud ruumi nr 31 (tuba) on võimalik siseneda üksnes ruumi nr 28 (esik) kaudu. J. Lagle vaidles hagile vastu, kuna linnakohtu
2. aprilli
3. a määrusega kinnitatud kõigi kaasomanike kokkuleppega on elamu kasutuskord kindlaks määratud ja ruum nr 28 on jäetud tema ainukasutusse. Hageja lubas elamu esimesel korrusel tema kasutuses olevast toast ehitada keerdtrepi tuppa nr
4. Linnakohus jättis
5. aprilli
6. a otsusega hagi rahuldamata. Linnakohtu otsuse motiivide kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja

§ 72

lg 1 kohaselt kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühisest asjast. Elamut Aarde1/Vaniku 6 valdavad ja kasutavad kaasomanikud

1. aprilli
2. a kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe alusel. Kaasomanike kokkuleppe kohaselt ei kuulu ruum nr 28 kaasomanike ühiskasutusse, vaid seda kasutab kostja. Kohus asus seisukohale, et määrusega kinnitatud kokkulepet saab muuta vaid kaasomanike uus kokkulepe. Ringkonnakohus tühistas
3. oktoobri
4. a määrusega linnakohtu otsuse ja lõpetas asjas menetluse TsKS § 218 p 3 alusel. Määruse motiivide kohaselt on Tallinna Linnakohus
5. aprillil
6. a kinnitanud kaasomanike kokkuleppe elamu kasutuskorra kindlaksmääramises. V. Kirsipuu esitas
7. oktoobril
8. a kohtule hagi samal alusel ja sama eseme suhtes, paludes elamu kasutuskorda ümber jagada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
9. aprilli
10. a määrusega ringkonnakohtu määrus tühistati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Riigikohus leidis, et apellatsioonikohus kohaldas vääralt TsKS § 218 p 3, mille kohaselt kohus lõpetab menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel on kohtumäärusega kinnitatud poolte kokkulepe. Hageja ei soovinud kaasomanike kokkuleppe muutmist kaasomandi kasutamisel, vaid takistuse kõrvaldamist kaasomandis oleva asja kasutamisel. Selle nõude osas samade poolte vahel jõustunud kohtulahendit kohtule ei ole esitatud. Tallinna Linnakohtu
11. aprilli
12. a määrusega ei määratud kindlaks ruumide kasutuskorda. Tallinna Ringkonnakohtu
13. juuni
14. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse motiive ja jäeti rahuldamata hagi õiguse tunnustamiseks läbipääsule ruumist nr 28 ja Jaan Lagle kohustamiseks mitte tegema selleks takistusi. Apellatsioonikohus leidis, et seadus määrab kindlaks, kuidas toimub kaasomandi valdamine ja kasutamine.

§ 72

lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Käesoleval juhul puudub ruumi nr 28 osas nii kaasomanike kokkulepe kui ka enamuse otsus selle valdamiseks ja kasutamiseks. Kuivõrd V. Kirsipuu õigused on kindlaks määramata, siis puudub alus väitel, et talle tehakse takistusi tema seaduslike õiguste teostamisel. Seadus ei tee kohtule ülesandeks tunnistada kaasomaniku õigust ühe või teise ruumi kasutamisele, kui kaasomanikud ise ei ole selle kasutuskorda kindlaks määranud. Tallinna Linnakohtu

1. aprilli
2. a määrus kaasomanike vahelise kokkuleppe kinnitamise osas ei määranud kindlaks kaasomanike mõtteliste osade kasutamise korda, st ei määranud kindlaks, millised ruumid kaasomandis olevast elamust jäävad kaasomanike ühiskasutusse ja millised ruumid iga kaasomaniku ainukasutusse. Seetõttu jäeti rahuldamata V. Kirsipuu hagi tema õiguse tunnustamiseks läbipääsule ruumist nr 28 toa nr 31 kasutamiseks ja J. Lagle kohustamiseks mitte tegema selleks takistusi. Samuti leidis apellatsioonikohus, et advokaat R. Kaldre protsessi lubamine J. Lagle esindajana ei olnud protsessiõigusnormide rikkumine, kuna selleks oli vastav volitus. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ja uue otsusega hagi rahuldada. Apellatsioonikohus asus seisukohale, et kaasomandis oleva elamu kasutuskord on määratlemata ning seetõttu ei ole hageja seaduslikud õigused kaitstavad. Kassatsioonkaebuse kohaselt on apellatsioonikohus rikkunud TsKS § 301 lg 1, millest lähtuvalt ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kaasomanike vahelisele kokkuleppele kasutuskorra määramise kohta ei ole seadus vorminõudeid kehtestanud. Samuti ei ole keegi protsessiosalistest väitnud, et elamu kasutuskord ei oleks määratletud. Elamus asuvad eluruumid, köögid, WC-d ja muud iseseisva otstarbega ruumid on kaasomanike vahel jagatud ning nende kasutuskorra osas kaasomanike vahel vaidlusi ei ole.

§ 72

lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus kasutada ühist asja niivõrd, kui see ei taksita teiste kaasomanike kaaskasutust. Kassaator peab kaasomaniku huve rikkuvaks, kui üks kaasomanik teeb teisele kaasomanikule takistusi selle elamuosa kasutamisel, mille kasutusvõimaluse puudumisel ei saa teine kaasomanik kasutada ka seda elamu osa, mille kasutamiseks on tal ainuõigus. Samuti leiab kassaator, et advokaat R. Kaldrel puudus volitus J. Lagle esindamiseks linnakohtu istungil. TsKS § 79 lg 1 kohaselt võib isik esineda kohtus isiklikult või esindaja kaudu. Linnakohtus esindas kostjat advokaat R. Kaldre, kellel oli volitus esindada K. Laglet, kes omab volitust esindada J. Laglet. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab kostja esindaja K. Lagle, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ning alusselle tühistamiseks puudub. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p. 2 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.

§ 72

lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Hageja tugines oma nõudes sellele, et elamu kasutamiseks on kaasomanike kokkulepe. Kaasomanike kokkulepet ei välistatud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli 1998.a määruses. Nimetatud määruses leiti, et Tallinna Linnakohtu
2. aprilli 1996.a määrusega ei kinnitatud kaasomanike kokkulepet kaasomandis oleva asja kasutamiseks. Eeltooduga tuleb nõustuda - linnakohtu määruse resolutsioonis ei käsitleta kasutuskorra kindlaksmääramist. Samas ei välista kaasomanike kokkuleppe kinnitamise kohta kohtumääruse puudumine kaasomanike kokkuleppe olemasolu. Apellatsioonikohtu otsuses pole põhjendatud, miks ei arvestata hageja ja ka apellatsioonkaebuse vastuses sisalduvat väidet, et kaasomanike kokkulepe ruumide kasutamiseks on sõlmitud. Kui kaasomanike kokkulepe elamu kasutamiseks on olemas, siis tuleb võtta seisukoht, kas esitatud hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Kui kaasomanike kokkulepe asja kasutamiseks puudub, siis tuleb kaasomanikel kasutuskord määrata

§-s 72 lg 1 sätestatud alustel ja kaasomanikul on õigus nõuda kasutuskorra määramist kohtus sama paragrahvi lg 5 alusel. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et TsKS § 83 alusel edasivolituse saanud isik esindab tsiviilmenetluses poolt, mitte aga viimase esindajat. Asjaolu, et advokaadibüroo volikirjaga volitati advokaat Riho Kaldret esindama kostja Jaan Lagle esindajat Kristjan Laglet, mitte aga kostjat ennast ja kostja esindaja esindajana käsitles Riho Kaldret ka Tallinna Linnakohus, ei ole aga apellatsioonikohtu otsuse tühistamise aluseks. Kohtuistungitest linnakohtus võttis osa ka Kristjan Lagle ja advokaat Riho Kaldre lubamine protsessist osa võtta Kristjan Lagle esindajana ei ole antud asjas protsessiõiguse normi oluliseks rikkumiseks, mis tooks kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni 1998. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Virve Kirsipuule 8. juulil 1998. a tasutud kassatsioonikautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, J. Rätsep