3-2-1-121-98

3-2-1-121-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, hageja M. Lihhat"ova esindaja vandeadvokaat A. Tammeri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. novembril
4. a Marina Lihhat"ova kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. juuni
6. a otsuse Marina Lihhat"ova hagis Gennadi Dolmatovi ja Aleksei Glubakovi vastu ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt erastas Marina Lihhat"ova
7. a jaanuaris Tartus Lääne 4-16 asuva korteri. Seoses ajutise äraolekuga, andis ta
8. a detsembris selle korteri kasutada Gennadi Dolmatovile.
9. a septembris sai M. Lihhat"ova teada, et G. Dolmatov, esinedes tema volitatud esindajana, on
10. aprillil
11. a sõlmitud ostu-müügilepinguga müünud korteri Aleksei Glubakovile. M. Lihhat"ova esitas linnakohtule hagi ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks ja korteri väljanõudmiseks A. Glubakovi valdusest. Hageja väitis, et G. Dolmatov on tehingu teinud volituseta, kuna hageja ei olnud volitanud G. Dolmatovit ostu-müügilepingut sõlmima ning viimane on tehingu tegemisel kasutanud volikirja, millel hageja allkiri on võltsitud. Kostja G. Glubakov leidis, et ta on korteri omandanud heauskselt, mistõttu hageja ei saa temalt korterit välja nõuda. Tartu Linnakohus rahuldas hagi TsÜS §-de 66 lg 2 ja 3, 103 lg 1 ning AÕS §-de 92 lg 3 ja 95 lg 3 ja 4 alusel. Linnakohus tunnistas
12. aprillil
13. a sõlmitud ostu-müügilepingu tühiseks ning mõistis korteri A. Glubakovi valdusest hageja kasuks välja. Kohus luges tõendatuks, et G. Dolmatovil puudus volitus Tartus Lääne 4-16 korteri müümiseks. Kostja A. Glubakovi apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tartu Ringkonnakohus linnakohtu otsuse korteri A. Glubakovi valdusest väljanõudmise osas ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis M. Lihhat"ova hagi A. Glubakovi vastu korteri valdusest väljanõudmiseks rahuldamata. Vastavalt AÕS § 92 lõikele 1 tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on AÕS § 95 lõike 1 kohaselt asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Asjaolu, et G. Dolmatovi kui omaniku esindaja ja A. Glubakovi vahel sõlmitud korteri ostu-müügileping on TsÜS § 103 lg 1 alusel tühine, ei anna alust asja A. Glubakovilt kui heauskselt omandajalt AÕS § 95 lg 4 kohaselt välja nõuda, kuna üksnes võlaõigusliku tehingu tühisus ei too kaasa G. Dolmatovi ja A. Glubakovi vahelise asjaõigusliku kokkuleppe kehtetust. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi korteri A. Glubakovi valdusest väljanõudmiseks rahuldamata ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassaator leidis, et ringkonnakohus on materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud. AÕS § 92 lg 3 kohaselt peab omandi üleandmiseks olema õiguslik alus. Asja üleandmine ei tohi rajaneda lubamatul teol. Asjaõigusliku kokkuleppe suhtes kuuluvad rakendamisele kõik tehingute kohta käivad üldised eeskirjad. G. Dolmatovil puudus volitus hageja korteri võõrandamiseks. Korteri ostu-müügileping on tühine. Õigusliku aluse puudumise tõttu ei tekkinud ka A. Glubakovil omandit eluruumile. Linnakohtu otsus on jõustunud osas, millega
14. aprillil
15. a sõlmitud ostu-müügileping tunnistati tühiseks. TsÜS § 66 lg 5 kohaselt peavad pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel osaliselt tühistamisele materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama paragrahvi
16. lõikes on sätestatud, et omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Apellatsioonikohtu otsusega on tuvastatud, et hageja ei olnud G. Dolmatovile korteri müümiseks volitust andnud ning et A. Glubakoviga sõlmiti korteri ostu-müügileping hageja nimel. Vastavalt TsÜS § 103 lõikele 1 on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust, tühine. Seega on hageja ja A. Glubakovi vahel sõlmitud korteri ostu-müügileping tühine. TsÜS § 103 lg 1 kohaselt ei saa olla kehtiv ka hageja ja A. Glubakovi kokkulepe korteri omandiõiguse A. Glubakovile ülemineku kohta. Ebaõige on apellatsioonikohtu seisukoht, et korteri tegelik võõrandaja oli G. Dolmatov. Kuna vastavalt TsÜS § 103 lõikele 1 on volituseta tehtud tehing tühine, s.o algusest peale kehtetu, siis ei saa selline tehing olla kehtiv ka isiku suhtes, kes selle teise isiku nimel ilma volituseta tegi. Sellest tulenevalt on samuti aluseta apellatsioonikohtu järeldus G. Dolmatovi ja A. Glubakovi vahelise asjaõigusliku kokkuleppe kehtivuse kohta. Asjas ei ole tuvastatud, et G. Dolmatov oleks vaidlusaluse korteri omaniku ja võõrandajana esinenud ning omandi üleandmiseks oma nimel A. Glubakoviga tsiviilõigussuhetesse astunud. Kuna ei ole tuvastatud vallasomandi tekkimise aluseid, siis ei olnud vallasomandi tekkimist reguleerivate asjaõigusseaduse sätete kohaldamine õige. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
17. juuni
18. a otsus tühistada osas, millega jäeti Marina Lihhat"ova hagi Aleksei Glubakovi vastu korteri valdusest väljanõudmiseks rahuldamata ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Marina Lihhat"ovale
19. juunil
20. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed A. Kull, L. Laarmaa