3-2-1-122-98

3-2-1-122-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Rätsep, hageja F. Puusepa ja tema esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. novembril
4. a Franziska Puusepa kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. mai
6. a otsuse Franziska Puusepa hagis Viktor Kogeli vastu pärandvara nõudes. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Franziska Puusepp tunnustada tema omandiõigust " mõttelisele osale Tallinnas, Maasika 5 asuvast elamust. Hagi esitati TsK § 536 lg 1, § 551 lg 2, 3 ja 5 ning § 555 alusel. Hiljem hageja täpsustas hagi eset ning palus tunnistada tema pärimisõigust isa Franz-Georg-Leopold Kogelile kuulunud varale, sh eelnimetatud majavaldusele tervikuna. Hagiavalduse kohaselt kuulus majavaldus hageja isale, kes suri
7. veebruaril
8. a Kirovi oblastis. Testamenti oma vara kohta isa ei teinud. Hageja vend Fred Kogel, kes suri
9. juunil
10. a, loobus pärandist hageja kasuks. Hageja võttis isa pärandi vastu enne elamu natsionaliseerimist
11. augustil
12. a, kuid pärimisõiguse tunnistuse saamine elamule Maasika tn 5 oli takistatud. Elamu natsionaliseerimise ajal pärast hageja isa surma
13. a oli selle omanik hageja ja omandireformi käigus elamu tagastamine võrdsetes mõttelistes osades hagejale ja tema vennapojale Viktor Kogelile pole sisuliselt õige. Kostja hagi ei tunnistanud ning väitis, et elamu oli õigusvastaselt võõrandatud juba
14. a. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna Linnakomisjoni
15. märtsi
16. a otsuse nr 2071 kohaselt kuulus elamu õigusvastase võõrandamise ajal hageja isale, elamu on tunnistatud omandireformi objektiks ja pooled tunnistatud õigustatud subjektideks võrdsetes mõttelistes osades. Vara on pooltele tagastatud omandireformi aluste seaduses ettenähtud korras. Tallinna Linnakohus tunnistas hageja pärimisõigust Franz-Georg-Leopold Kogeli pärandvara vastuvõtmiseks " mõttelises osas. Omandiõiguse tunnustamise nõudes " mõttelisele osale elamust menetlus lõpetati. Kohus luges tõendatuks, et hageja võttis
17. a suvel enda valdusse isa vara. Kostja ei ole hageja pärimisõigust vaidlustanud. Ka Fred Kogeli luges kohus isa pärandi vastuvõtnuks, kuna viibides pärandi avanemise kohas omandas ta pärimisõiguse kui ei loobunud pärandist kolme kuu jooksul. Kohtuotsuse motiivide kohaselt avanes pärand
18. veebruaril
19. a Kirovi oblastis. Kohus leidis, et Eesti NSV territooriumil kehtinud Vene NFSV tsiviilkoodeksi § 418 järgi olid Franz Kogeli vara õigustatud pärima tema lapsed " hageja ja kostja isa Fred Kogel. Pärandvara kuulus jagamisele seadusjärgsete pärijate vahel võrdsetes osades. TsK § 429 järgi loeti pärand vastuvõetuks, kui pärandi avanemise kohas viibiv pärija ei teatanud vastavale notariaalorganile kolme kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast, et ta loobub pärandist. Ringkonnakohus tühistas hagejaapellatsioonkaebuse alusel linnakohtu otsuse ning saatis asja samale kohtule arutamiseks teises kohtu koosseisus. Vaidlusalune elamu " osak aedlinna ehitusühingus Uus Tare " natsionaliseeriti
20. a detsembrikuus.
21. a valitsuse määrusega elamut ei tagastatud, vaid otsustati anda see üle moodustatud elamuehituslikule kooperatiivile. Nimetatud määrus tühistati
22. a. Kuna natsionaliseerimine toimus juba
23. a, siis vara õigusvastase võõrandamise ajal oli selle omanikuks hageja isa ja hagejal ei olnud isa surma korral võimalik elamut pärida, samuti ei saanud kostja isa sellel ajal pärandist loobuda. Vara õigusvastaselt võõrandamise ajal kuulus vara hageja isale. Vastavalt ORAS §-le 8 lg 3 on omandireformi õigustatud subjektideks juhul, kui vara endine omanik on surnud ning puudub testament, endise omaniku vanemad, abikaasa ja lapsed ning lapselapsed, kui nende vanemad on surnud. Linnakomisjon, kes tegi vara tagastamise kohta otsuse, ei arvestanud pärimisõigusest loobumist. Seda otsust pooled ei vaidlustanud. Hageja nõue on oma sisult mittenõustumine eelnimetatud otsusega, kuid linnakomisjoni otsusele kaebust nõutavas korras ei esitatud. Hageja täpsustatud nõue ei käsitlenud elamu kahte mõttelist " osa, vaid elamut tervikuna. Nimetatud küsimuses oli lahend linnakomisjoni otsuse näol olemas, mille kohaselt pooltele tagastati elamu võrdsetes osades, kusjuures hageja oli oma osa kohtulahendi tegemise ajaks juba võõrandanud. F. Puusepp esitas kohtule nõude tunnistada tema pärimisõigust Franz-Georg-Leopold Kogelile kuulunud varale, sh Tallinnas, Maasika 5 asuvale majavaldusele tervikuna. Kohus rahuldas nõude osaliselt ja seda elamu " mõttelise osa suhtes, pidades vajalikuks ülejäänus menetlus lõpetada, käsitledes selles osas hageja nõuet omandiõiguse tunnistamisena. Sellist nõuet hageja ei esitanud. Kohus ei arvestanud, et vaidlusalune elamu kui õigusvastaselt võõrandatud vara, oli tervikuna tagastatud endise omaniku pärijatele, kelleks olid hageja ja kostja. Millise " mõttelise elamuosa suhtes kohus hagi rahuldas ja millise osa suhtes menetluse lõpetas, kohtuotsusest ei selgu. Kassatsioonkaebuses palus F. Puusepp tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et ringkonnakohus on oma otsuses lähtunud valest eeldusest, et esitatud hagi vaidlustab sisuliselt Tallinna Linnakomisjoni
24. märtsi
25. a otsust nr
26. Käesolev hagi ei vaidlusta Tallinna Linnakomisjoni otsust, vaid on sisuliseks eelduseks seda teha. Kassaator on kogu aeg olnud seisukohal, et õigustatud subjektiks tema isale kuulunud elamu Maasika 5 suhtes on ainult tema, kuna isa suri enne maja lõplikku natsionaliseerimist
27. a. Hageja ainsa pärijana võttis pärandi vastu ja asus seda valdama. Kuna kassaatoril ei olnud esitada Tallinna Linnakomisjonile testamenti ega ka seadusjärgset pärimisõiguse tunnistust, siis tagastati elamu kahele õigustatud subjektile. Kohtul on täielik alus asja sisuliselt arutada ning teha otsus, millega tuvastada, kas hageja võttis
28. a pärast isa surma temast maha jäänud vara vastu või mitte. Üksnes pärast selle küsimuse lahendamist on kassaatoril võimalik vaidlustada Tallinna Linnakomisjoni otsust, millega vara tagastati kahele õigustatud subjektile kui omaniku pärijatele. Rikkudes TsKS §-s 301 lg 1 sätestatut on ringkonnakohus väljunud apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piirest. Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik. Kolleegiumi istungil jäid kassaator ja tema esindaja kaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Asja Iastme kohtule arutamiseks saatmise põhjuseks oli ringkonnakohtu otsuse järgi see, et kohtuotsusest ei selgu, kumma mõttelise osa, kas hagejale või kostjale tagastatud osa suhtes hagi rahuldati ja millise osa suhtes menetlus lõpetati. Tähelepanuta on jäänud, et hageja esialgses nõudes omandiõiguse tunnustamiseks " mõttelisele osale elamust lõpetas kohus menetluse ja seda apellatsioonikorras ei vaidlustatud. TsKS §-s 318 lg 1 sätestatu puudumisel võis asja I astme kohtule uueks läbivaatamiseks saata, kui see oli vajalik asja õigemaks ja kiiremaks lahendamiseks. Selliseid tagasisaatmise aluseid apellatsioonikohus tuvastanud pole. Tuvastamata vara õigusvastase võõrandamise aega ja vara omanikku sellel ajal leidis linnakohus, et Franz Georg-Leopold Kogelile kuulunud vara võtsid vastu nii hageja kui ka kostja isa Fred Kogel ja järeldas sellest, et pärandaja varast " mõttelise osa päris hageja ja " mõttelise osa päris kostja isa. Seetõttu rahuldati hagi ainult pooles mõttelises osas Franz-Georg-Leopold Kogelile kuulunud vara suhtes. Teise mõttelise osa pärijaks loeti kostja isa. Küsimust sellest, millise mõttelise osa suhtes hagi rahuldati, ei saa tõusetuda. Seega oli ringkonnakohtul võimalik asi lahendada. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
29. mai
30. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Franziska Puusepale
31. mail
32. a ja
33. juunil
34. a tasutud kautsjon 3682 (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend kaks) krooni 50 senti. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, J. Rätsep